Prilliklaaside hind küünib 500 euroni

Liis Velsker
, Tarbija 24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norman-Optika tootejuht Kersti Tuulik tutvustas prillipoes müüdavaid toonitud prilliläätsesid.
Norman-Optika tootejuht Kersti Tuulik tutvustas prillipoes müüdavaid toonitud prilliläätsesid. Foto: Andres Haabu

Prillipoed on täis erinevaid prilliläätsesid ehk tavakeeles prilliklaase ning kuna prillid peavad vastama nende kandja vajadustele, on peale tema nägemisteravuse oluline teada, kuidas ja kus ta prille kasutab. Klaasi omadustest sõltub aga ka nende hind.

Norman-Optika tootejuht Kersti Tuulik nentis, et kliendid, kes esimest korda prille ostma tulevad, pole prilliklaaside erinevustest kuigi palju kuulnud, mistõttu tuleb neile klaase tutvustada. «Inimesed näiteks ei tea, et teatud eas ei pruugi lugemisprilliga arvutiekraanile enam näha,» ütles ta.

Kõige tavapärasem ja üldtuntum nägemise korrigeerimise vahend on Pro Optika optometristi Katriine Lauri sõnul ühevaateline prillilääts, mida kasutatakse ainult ühele kaugusele vaatamiseks: lähedale, kaugele või keskdistantsile. Need sobivad seega kaugnägevuse ehk hüperoopia, lühinägevuse ehk müoopia ning presbüoopia ehk vanusega seotud kaugnägevuse parandamiseks.

Norman-Optika optometrist Heivi Tomik ütles, et noored kannavad kaugnägemise prille pidevalt, kuid silmaläätse vananedes, alates 45. eluaastast kaugnägemise prillid enam lähedale vaatamiseks ei sobi.

Kuna ühevaateline prillilääts ei rahulda kõigi inimeste vajadusi, on välja töötatud kombineeritud prilliläätsed. Seesugused täiustatud klaasitüübid on mitmevaatelised ehk progresseeruvad, kahevaatelised ehk bifokaalsed, pikendatud nägemisulatusega lugemis- ja kontoriprilliläätsed ning akommodatsioonitoega prilliläätsed.

Progresseeruvad prilliläätsed on mõeldud eelkõige üle 40-aastastele, kes vajavad kaugele ja lähedale nägemiseks eri tugevusega prille. «Progresseeruv prillilääts sisaldab palju erinevaid optilisi tugevusi ning võimaldab ühtede ja samade prillidega näha teravalt nii kaugele, keskdistantsile kui ka lähedale,» selgitas Lauri. Bifokaalsed läätsed on Tomiku sõnul mittepaindlikud klaasid, millega näeb ainult lähedale ja kaugele, vahepealsed objektid on ebaselged.

Kui ühevaatelisest lugemisprillist keskdistantsile selgelt nägemiseks ei piisa, siis võib kasutusele võtta pikendatud nägemisulatusega lugemisprillid – nendega saab nii lugeda kui ka arvutit kasutada. «Pärast 40. eluaastat on normaalne, et varem hästi näinud inimene vajab lugemisprille,» tõdes Lauri.

Levinumad plastikklaasid

Akommodatsioonitoega läätsi vajavad lühinägelikud, kellel prillidega lugedes ja arvutiga töötades tihti silmad ära väsivad. «Sihtgrupiks on 16–40-aastased prillikandjad, kellel on palju lähitööd,» tutvustas Lauri. Tuulik märkis, et sellised prilliläätsed vähendavad arvutiga töötades silmale avalduvat survet.

Prilliläätsi valmistatakse kas plastikust, mineraalklaasist või polükarbonaadist. Kõige enam müüakse prillipoodides plastikklaase, seda optometristide hinnangul tänu laiale tootevalikule ja materjali headele omadustele.

Veel erinevad prilliläätsed pinnakatte poolest – olemas on kõvapind, peegeldusvastane kate, hüdrofoobne ja antistaatiline pind. Lauri sõnul peaks kõikidel prilliläätsedel kindlasti olema kõvapind, et klaasid oleksid kriimustustele vastupidavamad.

Teisalt peaks klaasidel olema peegeldumisvastane kate, kuna tavaline klaas- ja plastikmaterjal peegeldab prilliläätse eesmise ja tagumise pinna peale valgust kokku umbes üheksa protsenti. «See tähendab, et nägemisaisting on võimalikust kümnendiku võrra kehvem,» seletas Lauri. Peegeldumisvastane kate vähendab peegeldusi ühe protsendini.

«Tänapäeval on paljudes optikakauplustes peegeldumisvastase kattega plastikklaasid standardtoode,» märkis Norman-Optika tegevjuht Hele Vatku. Peegeldusvastasel kattel on ka kosmeetiline efekt – prillilääts on märkamatum, jättes prillidest kergema ja õhulisema mulje, samuti on näha prillikandja silmad.

Mida suurem on prilliläätse tugevus dioptrites, seda paksem on prillilääts. Näiteks klaasid tugevusega alates +/– 3 võiksid Lauri hinnangul olla juba õhendatud.

Prilliklaaside õhendamine on Tomiku kinnitusel selgelt kosmeetilise eesmärgiga. «Õhendatud klaasid on ka kergemad ja prilliraamide valik ei ole piiratud, kuna õhemat klaasi on lihtsam paigaldada mistahes raamidesse,» lausus ta.

Õue isetumenevad läätsed

Toonitud prilliläätsed võib liigitada kolme gruppi: tumedad ühetoonilised prilliläätsed silmade päikesekaitseks; sujuva üleminekuga värviline prillilääts, kus ülemine serv on tumedam ja alumine heledam; kosmeetilised prilliläätsed, mis on õrna värvitooniga ning pannakse prilliraamidesse selleks, et teha prillid ja prillikandja kaunimaks.

Välitingimustes kasutatavaid prilliklaase saab täiustada ka fotokroomse ehk isetumeneva omadusega. Fotokroomsed klaasid reageerivad UV-kiirgusele, mis tähendab, et nende tumedus ei sõltu ainult sellest, kas päike paistab – nad tumenevad ka pilves ilma korral.

«Kuna prillid on väga individuaalsed, siis leiduvad iga inimese jaoks just tema vajadustega sobitatud prilliklaasid ja samamoodi on igale kliendile võimalik öelda, mis talle üldse ei sobi,» kinnitas Tomik.

Näiteks kontoritöötajad ja autojuhid peaksid hankima just peegeldumisvastase kattega klaasid. Lühinägelikule ei sobi tavalised päikeseprillid, vaid soovitatav on tellida optilised päikeseprillid või kanda kontaktläätsi koos päikeseprillidega. Üle 50-aastastele ei sobi kontoritööks aga enam lihtsalt kaugnägemise prillid.

Läätse hinna määrab Tomiku sõnul klaasitüüp, materjal, pinnakatted, õhenduse suurus, vanema või uuema tehnoloogia kasutamine. Nii võib ühevaatelise prilliläätse hind Norman-Optika poes kõikuda näiteks 20–250 euroni paari eest, bifokaalsete prilliläätsede puhul 40–250 euroni paari eest ning progresseeruvad prilliläätsed maksavad 95–500 eurot paar.

Prilliklaaside vastupidavus sõltub aga sellest, kuidas prille hoitakse.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles