4. veebruaril, ülemaailmsel vähi vastu võitlemise päeval rääkisid oma loo praegused ja endised vähihaiged, kellest paljud kinnitasid, et elasid enne haigestumist igati tervislikult ning vähidignoos oli neile ootamatu.
Vähihaigete lood: me ei märganud sümptomeid
4. veebruar 2014, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas maailma rahvastikku ähvardava vähktõve tõusulaine eest, kinnitades, et paljusid haigusjuhte saaks tervislikke eluviise järgides ära hoida, kirjutas BBC.
WHO teadlaste sõnul on viimane aeg kaaluda alkoholi, tubakatoodete ja suhkru tarvitamise piiramist, sest just suitsetamine, rasvumine ja alkoholitarbimine on peamisteks ärahoitavateks vähitekke teguriteks. Ennustatakse, et vähijuhtude arv kasvab 2035. aastaks 24 miljonini aastas, kuid teadlaste sõnul saaks neist pooled ära hoida, kui teha piisavalt ennetustööd.
BBC lugejad rääkisid väljaandele oma kogemustest, kuidas nad haigusest teada said ja sellega toime tulid. Üldiselt tunnistati, et kuna elati tervislikult ja mingeid sümptomeid ei olnud, tuli diagnoos väga ootamatult.
53-aastasel Londoni elanikul Simon Bushil on agressiivne eesnäärmevähk. Ta rääkis, et on alati olnud liikuva eluviisiga ja tervislikult toitunud. Aeg-ajalt jõi ta veini, kuid mõõdukalt – klaasikese või kaks. «Mul ei olnud mingeid sümptomeid. Kõik olid väga üllatunud, kui said teada, et mul on vähk. Ma ei mõista, miks inimesed ei ela tervislike eluviiside järgi, kuid samas ei tähenda see, et oled haiguste eest kaitstud,» ütles Bush.
Hetkel saab ta hormoonravi ja kemoteraapiat, lähiajal lisandub kiiritusravi. Muidu suusainstruktori ja lennupiloodina leiba teeniv Bush küll praegu ei tööta, kuid tunneb end siiski hästi. «Jooksin eelmisel nädalal 6,4 kilomeetrit. Mu vend jookseb aprillis poolmaratoni ning loodan, et saan temaga ühineda, kuid kõik sõltub muidugi sellest, kuidas ma end kiiritusteraapia ajal tunnen.»
Esialgu arvas Bush, et tal on neerukivid. Ta on õnnelik, et sai siiski üsna kiirelt diagnoosi ja samuti ka raviga koheselt alustada.
69-aastane Austraalia elanik Hugh tunnistas, et oli 20 aastat tagasi suitsetaja. «Tegin ehk viis sigaretti päevas, kuid lõpetasin selle tegevuse ammu,» märkis ta.
Ent ühel päeval, rutiinse terviskontrolli käigus, sai ta teada, et tal on haruldane vähivorm. «Tohtrid ütlesid, et mul on jäänud elada vaid kolm kuud. Ma ei uskunud, et olen haige, see oli väga suur šokk,» meenutas Hugh.
«Operatsiooni käigus eemaldasid kirurgid mult vasakpoolse neeru, sapi ja ligi kolmandiku pankreasest. Paar nädalat hiljem tekkis infektsioon ja sattusin taas väga kriitilisse seisu,» lisas ta.
Kuue kuu pärast oli kõige hullem möödas. «Mõned arstid soovitasid kemoteraapiat, kuid lõpuks ma seda ei vajanudki.»
Võimalus, et vähk tagasi tuleb, pole tema sõnul kuhugi kadunud, kuid elu läheb edasi. Ta püüab tervislikumalt toituda ja käib neli korda nädalas ujumas. «Mulle öeldakse tihti, et näen noorem välja. Olen veel elus ainult tänu oma arstidele, medõdedele ja perekonnale.»
Jaapanist pärit Jun Terasawal diagnoositi 2013. aasta jaanuaris lümfoom ehk lümfisüsteemi vähk. Ta sai kemoteraapiat ja on nüüdseks terve.
Terasawai ütles, et ei oska arvata, miks ta haigestus. Varem oli ta liikuva eluviisiga ega märganud mingeid sümptomeid.