Enamike magusainete kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks on see, et paljud neist ei anna energiat, või on nad nii magusad, et neist saadav energia on väikene.
Fakte magusainete aspartaami ja stevia kohta
6. veebruar 2014, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatud magusainete kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru, tarbimist.
Euroopa Liidus annab suhkruasendajate kasutamiseks loa Euroopa Komisjoni juures asuv toiduteaduskomitee (Scientific Committee on Food (SCF).
Järgmisena mõned faktid kõige levinuma magusaine aspartaami ning magusainete uustulnuka, stevia (Paraguai suhkruleht) kohta:
- Aspartaam on 200 korda magusam kui valge suhkur.
- Aspartaami on kasutatud juba üle 30 aasta ning seda on rohkem kui 6000 toiduaines, karastusjookidest ja närimiskummidest kuni tarretiste ja suhkruvabade köhakommideni.
- Aspartaam on tänapäeval kasutusel olevatest toiduainetest üks enim uurituid.
- Kõige uuem kasutusel olev magusaine on stevia, mille lehe ekstrakt on looduslikku päritolu kalorivaba magusaine ning see on suhkrust 200-300 korda magusam.
- Stevia talub kuni 200-kraadist kuumutamist ning suhkruasendajat kasutatakse igasuguste roogade valmistamisel.
- Erinevates riikides, näiteks Jaapanis, on stevia magusainet kasutatud kalorivaba magustajana umbes 20 aastat, USAs alates 2008. aastast. Euroopa Komisjon andis loa Paraguai suhkrulehe ehk stevia lehe ekstrakti kasutamiseks Euroopa turule mõeldud toitudes ja jookides 2011. aasta novembris, kuid Prantsusmaal on seda eriloa alusel kasutatud juba 2009. aastast.
- The Coca-Cola Company oli üks esimesi, kes hakkas Euroopas kasutama stevia magusainet oma jookides. Ettevõttel on üle maailma ca 30 jooki, kus kasutatakse koos teiste magusainetega ka steviat.