Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng leiab, et Terve Pere Apteek OÜ tekitab asjatut paanikat, kui toob oma kolme maapiirkonna apteegi sulgemise põhjuseks apteegituru avamise Eestis.
Ülikooli Apteek: pole vaja hüsteeriat tekitada
6. veebruar 2014, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terve Pere Apteek OÜ teatas, et on lähiajal sunnitud sulgema kolm maapiirkonna apteeki, tuues põhjuseks riigikohtu otsuse, millega kuulutatakse senised apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastaseks.
Terve Pere Apteek OÜ juhataja Kadri Tammepuu sõnul on prognoositav uute apteekide avamise võidujooks linnades, millega kaasneb hüppeline kulude kasv ning erialase tööjõu terav puudus.
Riigikohtu otsus jõustub 9. juunil, kõige lihtsamalt selgitades kaob senine inimeste arvust ja vahemaade mõõtmisest lähtuv apteegi avamise piirang.
«Pool aastat on riigikohtu otsuse jõustumiseks piisavalt pikk aeg, et aru saada, mis jääb ja mis mitte,» leidis Teng. «Kui apteegiturg saab vabaks ka de facto, on Ülikooli Apteek valmis avama üle Eesti kümmekond uut apteeki. Oleme valmis jätkama ja juurde investeerima. Enne, kui ravimikontsern Magnum hakkab apteeke kinni panema, võiks sellest meile teada anda - lepime ka väiksema rentaablusega ja võtame sobivusel apteegipidamise üle.»
Tengi sõnul võiks turuliidril olla nii palju väärikust ja suuremeelsust, et hoiduda hüsteeria tekitamisest. Apteegituru avamine ei too tema sõnul endaga kaasa mingisugust buumi. «Ei ole nii, et kõik võivad varsti hakata apteeke avama ning asutada neid, kuhu ja kuidas juhtub. See pole tõsi. Apteegi avamiseks kehtivad omad nõuded,» nentis ta.
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp kinnitas samuti, et mitte mingil juhul ei anna see põhjust arvata, et siis saab hakata apteeke avama kuhu juhtub ja kuidas juhtub. «See pole tõsi - nõuded, mis peavad tagama kvaliteetse apteegiteenuse, jäävad ju ikka kehtima.» .
Raudsepp selgitas, et praegu analüüsitakse ideid, kuidas kõige otstarbekamalt kujundada apteegiturgu. «Hea on, et juba mõne aasta jooksul oleme aktiivselt osalenud apteekide kvaliteedijuhise väljatöötamisel ja rakendamisel, seda kogemust ja olemasolevaid kokkuleppeid saab kasutada,» nentis ta.
Seoses apteegituru avamisega Eestis on Ülikooli Apteek teinud ka mitmeid ettepanekuid sotsiaalministeeriumile, riigikogu sotsiaalkomisjonile, siseministeeriumile ja ravimiametile, eesmärgiga tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades.
Näiteks tegi Ülikooli Apteek ettepaneku uuendada Eesti apteekide tegevuslubade reeglistikku nii, et ravimite kättesaadavus kogu riigis oleks tagatud võrdselt kõigile kodanikele, olenemata nende asukohast. Ettepanek põhineb ideel, et apteekide hulka, asukohta ja/või siirdamist ühest kohast teise linnaaladel ei piirata. Apteegi tegevusluba antaks linnaaladel igale tegevusloa taotlejale, kes täidab ravimiameti poolt apteegi avamiseks kehtestatud tingimused, kvaliteedinõuded ja muud kehtivad kriteeriumid.
Ravimite kättesaadavus väljaspool linnaalasid tagataks apteegi teeninduspunktide abiga ning apteegi teeninduspunkte võiksid luua kõik Eestis tegutsevad apteegid.
Raudsepa sõnul on ravimiamet saanud mitmete ühenduste ettepanekud ja neid analüüsitakse. Lõplikud seisukohad kujunevad tema kinnitusel peatselt.