Ravimiamet: kanep pole tavaline ravimtaim

Kanep on taim, millel on erinevaid liike ja hulk kasutusalasid, kirjutab ravimiamet. Kuivatatud lehtede, varte ja õispeade peenestatud segu on tuntud marihuaanana. Ajakirjanduses mainitud ravikanepit kui liiki ega sorti ei ole olemas. Kanep võib sisaldada mitutsada farmakoloogiliselt aktiivset ühendit, nende hulgas  on umbes 60 kannabinoidi.

THC toimet on enam uuritud valu, eriti neuropaatilise valu, samuti iivelduse ja oksendamise ravis ning söögiisu soodustajana. Mõõdukat lihaseid lõõgastavat toimet on nähtud muule ravile allumatu spastilisuse korral hulgiskleroosiga patsientidel. Kannabinoididel on ka ärevusevastane efekt. Need toimed on mõõdukad ning enamasti on olemas tõhusamad ravimid. Samas, alati on inimesi, kellel tavapärased ravivahendid loodetud toimet ei avalda ning rohkem ongi kanepi meditsiinilist kasutamist uuritud just neil haigetel.

Mõnes riigis on teatud tingimustel lubatud meditsiinilisel eesmärgil marihuaana suitsetamine. Ilmselt on see 21. sajandi lääne meditsiinis ainus sel ajaloolisel viisil manustatav ravim. Peamised sellises vormis manustamisest johtuvad probleemid on järgmised: tooraine kvaliteet ei ole teada, eelkõige võib sigaret sisaldada pestitsiide ja seenespoore, kanepist on leitud ligi 400 farmakoloogiliselt aktiivset ainet, segu kannabinoidne koostis ei ole teada ja erinevate kannabinoidide kogus kaaluühikus varieerub kuni 20-kordses ulatuses. Organismi jõudev kannabinoidide hulk sõltub suuresti suitsetamistehnikast. Kanepisuits, nagu tubaka suitsetamine, on seotud kopsukahjustuse ja mõnede kasvajate tekkega.

Kõik see muudab marihuaana suitsetamise ravivõttena kasutamise keeruliseks, annuse kontrollimatuks ja kasu võrdlemise tekitatava kahjuga keerukaks.

Kanepisuitsetamise negatiivseid toimeid mõnuainena kasutades on põhjalikult uuritud, meditsiinilise kasutamise omi vähem. Lisaks suitsetamise teadaolevatele kahjulikele toimetele ja südame löögisageduse tõusule tuleb arvestada psühhomotoorsete efektide (tähelepanu ja reaktsioonikiiruse vähenemine, koordinatsiooni halvenemine), desorientatsiooni, mäluhäirete ning psühhoosi tekkega. Kuigi THC üheks loodetud toimeks on ärevuse vähenemine, võib ärevus mõnel patsiendil hoopis suureneda või tekkida ängistus ja meeleoluhäire.

Meditsiiniline kasutamine ei õigusta legaliseerimist

Kannabinoidide võimalik meditsiiniline kasutamine ei õigusta kanepi ebaseaduslikku viljelemist ega toeta mingil moel diskussiooni kanepi legaliseerimisest olmemürgina. Meditsiinilist kasutamist, eriti marihuaana suitsetamist ravivõttena, ei saa vaadelda ka päris lahus selle staatusest mõnuainena, sest uurimused on näidanud noorte tarbimisharjumuse seost ühiskondliku suhtumise ja kuvandiga mürgi ohtlikkusest – mida aktsepteeritavam on mürk ühiskonnas, olgu või ravivahendina mõne tõve puhul, seda sagedasem on ka tarbimine noorte hulgas.

Eestis ei ole ühelgi kannabinoide sisaldaval ravimil praegu müügiluba, kuna ükski tootja ei ole seda taotlenud. Eestit on püütud kahel korral kaasata THC-d ja CBD-d sisaldava vähivaluravimi inimuuringutesse, ent kummassegi uuringusse ei õnnestunud Eestist ühtegi patsienti värvata. Teistes riikides müügiloa saanud kannabinoide sisaldavad ravimid ei ole Eesti patsientidele kättesaamatud. Neid saab näidustuse olemasolul ja muu ravi ammendudes raviarsti taotlusel Eestisse tuua nagu teisigi meil müügiloata ravimeid.

Tetrahüdrokannabinooli ja kannabidiooli sisaldav ravim on mõnedes riikides saanud müügiloa mõõduka kuni raske spastilisuse sümptomite leevendamiseks hulgiskleroosiga patsientidel, kui see ei ole allunud senisele ravile. Dronabinool on näidustatud AIDS’iga seotud raske isutuse ja  vähi kemoteraapiast tingitud iivelduse ja oksendamise puhul, kui see ei ole allunud tavapärasele oksendamisvastasele ravile. Ka nabilooni näidustuseks on vähi kemoteraapiast tingitud iiveldus ja oksendamine, mis ei ole allunud tavapärasele antiemeetilisele ravile.

Seni ei ole ravimiamet saanud ühtegi taotlust nende ravimite Eestis kasutamiseks. Kõikide siin ülesloetud näidustuste puhul on tegemist viimase valiku ravimitega, sest tavapärases kasutuses on tõhusamad, paremini uuritud ja tagasihoidlikumate kõrvaltoimetega ravimid. Siiski, võrreldes marihuaanasuitsetamisega samade seisundite korral on nende ravimite eeliseks suukaudne manustamine, toimeaine teadaolev kogus ja sellest lähtuv täpse annustamise võimalus, toime aeglasem algus ja pikem kestus. Kuigi nende kõrvaltoimed on ligilähedased marihuaanale, ei kahjusta suukaudne manustamine kopse ning ärevuse ja meeleoluhäirete tõenäosus võib olla väiksem.