Helsingi piirkonnas suri kolm inimest grippi

Tiina Kaukvere
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: Reuters / Scanpix

Lõuna-Soome terviseametnikud kinnitasid, et kokku on kahe kuu jooksul haigla intensiivraviosakonda toimetatud kümme seagrippi haigestunud inimest.

Sellel aastal on Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonnas (HUS) seagripi tagajärjel surnud kolm inimest, kirjutab Yle. Kahe kuu jooksul on haigla intensiivraviosakonnas ravitud kümmet haiget.

Gripi tõttu elu jätnud inimesed olid vanuses 55 kuni 65. Samas on gripiga haiglasse sattunud tänavu ka 37-aastane inimene.

Eelmisel nädalal hakkas kasvama ka Eestis grippi haigestumine, ehkki haigestumuse intensiivsus on endiselt madal.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed, kuid alates eelmisest nädalast hakkas pöördunute hulgas kasvama vanemealiste inimeste osakaal, kes olid haigestunud grippi.

Etioloogilise struktuuri arvestuse alusel võib öelda, et positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 23 protsenti.

Haiglaravi vajas 14 patsienti

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 45 korral, neist  28 korral on olnud tegu  A(H1N1)pdm09  ja kolmel korral A(H3N2) ning  ühel korral B-gripi juhuga.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel on alates hooaja algusest vajanud haiglaravi 42 gripiviirusega patsienti, neist 14 lisandusid eelmisel nädalal.  Haiglaravi vajanute hulgas kasvab vanemaealiste inimeste osakaal, kuid suhteliselt kõrge on hospitaliseerimise sagedus ka täiskasvanute kuni 65.a. vanusrühmas, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel.

2013/2014 hooajal  domineerib gripiviirus A(H1N1)pdm09  ning enimohustatud on  vanurid, lapsed ja teatud krooniliste haigustega patsiendid, kellel  on grippi põdemisel suurem risk saada tõsiseid tüsistusi.  

Terviseamet juhib elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. 

Soomes haigestumuse intensiivsus keskmine

Seepärast soovitab amet gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Grippi haigestumuse intensiivsus on hakanud märgatavalt kasvama ka mujal Euroopas.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas, keskmiseks Bulgaarias, Hispaanias, Luksemburgis, Maltas,  Prantsusmaal, Portugalis  ja Soomes. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles