Uroloog Joseph Beltšikov, kes 90-aastaselt endiselt Lasnamäe polikliinikus patsiente vastu võtab, õpetab, kuidas kõrge eani elujõud ja töövõime säilitada.
Doktor Beltšikov: vananemine ei pea tingimata valus olema
2. juuni 2010, 08:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elutahe, optimism ja plaanid tulevikuks,» võtab Beltšikov kokku kolm põhilist enneaegse vananemise vastast retsepti. Eriliste muredeta vananemine on tema sõnul omaette kunst, mis paljuski õpitav.
Enda elujõulisuse saladuseks peab teenekas arst vanematelt ja looduselt saadud häid geene, mis on võimaldanud läbida pika elutee suuremate haigusteta. Teisalt on teda edasi viinud suur tahe aidata teisi inimesi, mida arstiamet ka võimaldas.
«Otsustasin juba seitsmeaastasena, et minust peab arst saama, aga selle saavutamine nõudis minult palju raskeid läbielamisi ja vintsutusi, mille hulka kuulus näiteks ka sõjas haavata saamine ja kaks korda õpingute alustamine ülikoolis,» rääkis Beltšikov.
Arstiteaduse areng võimaldab üha enam haigusi ennetada ja seega ka kauem tervena elada. Samas häirib eluaegset arsti meditsiini pealiskaudsus – tohtril on vastuvõtuks aega vaid 15–20 minutit ja sellestki kulub enamik arvutiga suhtlemisele.
Beltšikov ei mõista kolleege, kes vastuseks eaka patsiendi kurtmisele käsivad passist sünniaastat vaadata. Kord oli üks tohter oma patsiendi vastuvõtule tulles koguni imestanud: «Te elate veel?» Sellised inimesed ei tohiks tema sõnul üldse arstina töötada.
Beltšikov märgib, et igas vanuses on tähtis leida elule sisu. Vaid mälestustes elades haarab inimest nostalgia ja nukrameelsus, mis hakkab rusuma nii teda ennast kui ka lähedasi. Tähtis on säilitada nii füüsiline kui vaimne aktiivsus ja mitte jääda teatud vanuses käed rüpes istuma. Tegevust leiab alati.
Vanadus ei ole haigus, mida saaks mõne arstimiga ravida ja seda polegi tarvis, kinnitab Beltšikov. Väärikas ja elukogenud vanainimene on tema sõnul ühiskonna ehe, kes oma teadmiste ja oskustega võib olla eeskujuks ja abiks paljudele.
Siiski vajavad eakad pidevat arstlikku järelevalvet ja enamasti saab arst neid nende hädades aidata. Arsti juurde minekut ei tasu seetõttu kaua edasi lükata.
Samas rõhutab Beltšikov, et igasugune liialdamine ravimitega on kurjast ja mingil juhul ei tohiks ravimeid tarvitada arstiga nõu pidamata, pelgalt seetõttu, et keegi soovitas.
Muide, doktor Beltšikov soovitab vanematel inimestel õhtul vereringe ergutamiseks tassikese kohvi juua.