/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Anestesioloogide seltsi juhatuse liige doktor Raido Paasma jagas avalikkusega lugu, kus Venemaal õppinud arst jäi Pärnu haiglas anesteesiat tehes hätta. Terviseamet teatas aga, et konkreetsel välismaalt pärit arstil Eestis töötamiseks luba ei olnud ja ta viibis haiglas Paasma enda vastutusel. Paasma kinnitas aga, et patsient ei sattunud kordagi ohtu.
Pärnu haigla anestesioloogia, intensiiv- ja operatiivravi teenistuse juhataja Raido Paasma rääkis juhtumist, kus 27-aastane anestesioloog Venemaalt soovis tulla haiglasse tööle ning näidata oma oskusi ning läbi viia anesteesia, mida tal ka võimaldati.
«Üldanesteesia alguses puudus keeleprobleemi tõttu kommunikatsioon patsiendi ja kolleegi vahel ning kui pärast anesteesiaravimite manustamist patsient enam ei hinganud, sattus kolleeg paanikasse,» rääkis Paasma «Aktuaalsele kaamerale».
Kõnealune arst oli lõpetanud Venemaal meditsiiniakadeemia, läbinud kahe aasta pikkuse erialase ordinatuuri ning omas kolme aasta pikkust töökogemust ehk näiliselt igati sobilik kandidaat Eestis kehtivate nõuete järgi.
Terviseamet alustas juhtumi asjaolude välja selgitamiseks menetlust. Ameti kinnitusel külastas Venemaalt pärit arst Pärnu haiglat mullu novembris, et uurida siinseid töövõimalusi.
Tegemist oli arstiga, kelle kvalifikatsiooni terviseamet ei ole hinnanud ega andnud talle õigust Eestis töötamiseks, teatas amet.
Kolmepäevasele tutvumisvisiidile tulnud potentsiaalsele tulevasele kolleegile oli valmis Eesti tervishoiusüsteemi, Pärnu haiglat ja haigla kliinilise töö köögipoolt tutvustama haigla anestesioloogia-, intensiiv- ja operatiivravi juhataja Paasma. Inimene lubati haiglasse doktor Paasma töövarjuna, ilma iseseisva praktiseerimise õiguseta, kinnitas amet.
Ühel hetkel oli aga noor vene kolleeg operatsioonitoas ise anesteesiat andmas, mille käigus toimus Paasma poolt meedias kirjeldatud intsident, selgub terviseameti teatest. Terviseameti hinnangul võttis Paasma sellega haigla ja patsiendi jaoks põhjendamatuid riske.
Pädevuse hindamise käigus kontrollitakse siia tulla sooviva arsti poolt esitatud dokumentide ehtsust ja määratakse tema koolituse tase ning selle vastavus siinsetele nõuetele. Terviseamet on oma töös tuvastanud juhtumeid, kus dokumentide ehtsus või nõutav koolituse tase on kaheldavad. Sel juhul töölesoovija siin töötamiseks luba ei saa.
Haigla täiendavaid kommentaare ei lisa
Pärnu haiglas aset leidnud intsidenti tuleb lugeda kahetsusväärseks. Amet ei saa lubada olukordi, kus arstid hakkavad ise testima naaberriikidest tulevate kolleegide pädevust patsientide elu ohtu seades. Kõnealune juhtum oleks pidanud lõppema haigla personalitöötaja hinnanguga, mille kohaselt ei vastanud visiidile tulnud arsti ettevalmistus veel nõutavale tasemele ning lisaks puudus tal vajalik keeleoskus, teatas amet. Ameti kinnitusel oli tegemist omaalgatusliku eksperimendiga, millel ei ole vähimadki seost kutsekvalifikatsiooni riikliku tunnustamisega.
«Seega jääb raskesti mõistetavaks doktor Paasma edaspidine püüd esitada juhtunut kui «head näidet» riigipoolsest vähesest kontrollist kolmandatest riikidest tööle tulevate arstide pädevuse üle,» seisab ameti pressiteates.
Konkreetne kolmandast riigist pärit arst on andnud sisse taotluse siin töötamiseks, ent see on alles menetluses.
«Mina, Eesti Anestesioloogide Seltsi juhatuse liikme ja SA Pärnu Haigla anestesioloogina ei pea vajalikuks terviseameti vastust kommenteerida, kuna selgelt on tegemist ametnikega amokki jooksmisega. Kahjuks pole see esimene kord kui terviseamet süüdistab arste, kes nende tegematajätmistele ja puudulikule tegevusele tähelepanu juhivad. Minu poolt kirjeldatud juhul ei sattunud patsient kordagi ohtu,» kinnitas doktor Raido Paasma.