L, 26.09.2020

Valuvaigisteid asendab värviline teip

Teip on õigesti paigaldatud, kui see nö lainetab pisut.

FOTO: Peeter Langovits

Kunagi vaid tippsportlaste käsutuses olnud kinesioteip on tänapäeval kergesti kättesaadav ning seda ei kasuta valude ja liigesevaevuste leevendamiseks mitte ainult harrastussportlased, vaid ka rasedad.

«Traumaatilises seisundis lihase liikuvus on häiritud, tekib turse ja inimene väldib liigutamist. Vähese liikumise tulemusel turse püsib, kinesioteip aga võimaldab panna selle jäseme valuvabalt liikuma,» selgitas füsioterapeut Lauri Rannama populaarseks muutunud abivahendi kasulikkust.

Kui ületöötanud lihas on läinud põletikuliseks, tekib seal turse. Tursunud lihas avaldab survet nahale, mistõttu aeglustub lümfiringe ja aktiveeruvad valuretseptorid.

Kinesioteibi asetamisega nahk n-ö tõstetakse turse pealt üles, tänu millele väheneb valulikkus, paraneb liigutamisfunktsioon, kuid ka lümfi- ja vereringe. Seejärel algab taastumisprotsess ja põletik saab kaduda.

Avitab mitme häda korral

Rannama rõhutas, et kinesioteip ei võta ära valu, mis osutab kahjustusele. «See ei ole nii võimas, et kui meil on luumurd, siis paneme teibi peale ja jookseme edasi,» toonitas ta.

Füsioterapeudi sõnul tuleb sellise valu põhjus kindlasti üles otsida ja seda ka ravida, aga kui soovitakse, et traumajärgne olukord kiiremini paraneks, siis selleks on kinesioteip hea vahend.

Rannama kinnitusel on kinesioteibist abi väga paljude hädade korral. Asjatundjad on teinud uuringuid kaela- ja alaseljavalu kohta ning välja selgitanud, et teibi kasutamine vähendab valu. Teibist on abi ka maratonijooksjatel, kellel muidu tekkisid sääre- ja reielihase krambid.

Neuroloogiliste liikumishäiretega lastel on teipi kasutades paranenud käemotoorika. Seda võib kasutada ka verevalumi korral, sest teibi abil paraneb lümfiringe.

Alakõhule pandud teip aitab ka menstruaalvalu vastu, samuti on sellest abi seedehäirete korral. «Kui nimmelihaste valu korral kasutatakse teipi, siis muutub ka seedefunktsioon, mõnel see intensiivistub, teisel jääb kinni,» tõi Rannama näite.

Füsioterapeudi sõnul on uuritud, kas kinesioteip parandab ka sooritusvõimet, ent on selgunud, et see mõju puudub.

Teipi ei tohi kasutada pindmiste põletike ja haavandite puhul. Selle kasutamine on vastunäidustatud inimestele, kes ei suuda ennast väljendada ning kes ei saa öelda, et see talle ei meeldi.

Kinesioteibi paigaldamiseks on olemas mitmesuguseid tehnikaid, kuid neile, kelle anatoomiateadmised on pärit kooliprogrammist, on jõukohased lümfi- ja lihastehnika.

«Need kaks tehnikat on peamised, mida saab ühte põhimõtet järgides kasutada – venitatakse teibitavat piirkonda, kuid mitte teipi,» selgitas Rannama.

Lisaks on efektiivne kasutada ruumikorrektsiooni tehnikat, kus üks või mitu teibiriba asetatakse otse valusale kohale. Seejuures kasutatakse teibi keskosa kerget venitamist, et see tõstaks nahapinda valusal kohal üles. Kuigi üldreegli järgi tuleks teibi asetamisel lähtuda pinge asukohast, ei ole vale lähtuda ka valu tekkepiirkonnast.

«Kehas võib olla nii, et põhjus ja tagajärg ei pruugi olla ühes kohas. Spasm võib olla ühes kohas, aga tekitab probleeme teises,» rääkis füsioterapeut.

Vead paigaldamisel

Rannama sõnul saab kinesioteibi ostmisel kaasa kasutusjuhised, samuti on internetis teipimise kohta arvukalt juhendavaid videoid. «Kui neid vaadates saate selle põhimõttest aru, siis ei saa te kahju teha, pigem teete head,» oli ta veendunud.

Teipi ei tohi pannes liigselt venitada.

Põhiline viga, mida algajad teipijad teevad, on see, et teipi kiputakse nahale asetades liialt venitama. Lisaks eksitakse sellega, et teipi pärast nahale kandmist ei hõõruta.

«Samuti, kui ei teata, millisest struktuurist valu tuleb, ei aita valesti valitud teipimispiirkond valu alandada,» rääkis füsioterapeut.

Tasub teada

Kinesioteipimise meetodi leiutas jaapanlasest kiropraktik Kenzpo Kase 1973. aastal. Hakkas laiemalt levima 10 aastat tagasi ja Eestisse jõudis see meetod u kuue aasta eest. Kinesioteibi jõudmisele tippsportlaste seast harrastajate sekka aitas kaasa patendi avanemine.

Küsimusele, kas inimesed kasutavad kinesioteipi mõnikord ilma põhjuseta, vastas Rannama, et seda peaks neilt endilt küsima. «Eks see näitab, et skeletilihassüsteemis on vaevusi, mis võivad olla tingitud nii sundasenditest kui ka stressist,» arvas ta. «Pigem kasutatagu kinesioteipi kui valuvaigisteid.»

Artikli tegemisel on kasutatud TLÜ terviseteaduste ja spordi instituut ning Eesti spordimeditsiini klastri korraldatud seminari materjale.