Laste seas levib ohtlik viirus

Foto on illustreeriv.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Eelmisel nädalal kasvas viirusnakkustesse haigestumine põhiliselt väikelaste ja koolilaste hulgas ning suure tõenäosusega oli see seotud kõriturset tekitava RS-viirusega, millesse haigestumine hakkas möödunud nädalal kasvama.

Möödunud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute arv pisut langes, arstide poole pöördus 5095 inimest ning neist ligi pooled olid lapsed, teatas terviseamet.

Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel veel mõnda aega, seda eriti väikeste, alla kaheaastaste laste seas.

Keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harju-, Ida-Viru-, Lääne-, Tartu-  ja  Viljandimaal.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur näitab gripiviiruste leviku osas väikest langust, ent selle kõrval kasvab RS- ja HMP (human metapneumoviiruste) viiruste osakaal.

Kaks uut surmajuhtu

Kolme järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi analüüsides võib öelda, et grippi haigestumine on küll stabiliseerunud, kuid püsib veel suhteliselt kõrgel tasemel.

Sentinel-süsteemi kaudu registreeritud andmete põhjal hinnatakse grippi haigestumise intensiivsust keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks.

E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 168 inimest, neist peaaegu 70% olid täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid.

Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla ja Lõuna Eesti Haigla andmetel on alates hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 36 inimest vanuses 28-88 eluaastat.

Pea kõik intensiivravi vajanutest on kuulunud riskirühmadesse, andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Eelmisel nädalal lisandus veel kaks gripist tingitud surmajuhtu. Hooaja algusest alates on viie haigla andmeil surnud  kokku kaheksa inimest vanuses 45-86 aastat ning kõik kuulusid riskirühmadesse. 

Enneta haigestumist

Hügieenireeglite järgimine on lihtsaim ja tõhusaim viis gripi ennetamiseks. Selleks tuleb igapäevaselt pesta kõik pinnad, ukselingid jne tavaliste pesemis- või desinfitseerimisvahenditega.

  • Vältige lähikontakti haigetega, pärast kokkupuudet või potentsiaalset kontakti gripihaigega jälgige oma terviseseisundit, eeskätt kõrge palaviku ja köha ilmumist
  • Hoidke haigestunutega vahet vähemalt üks meeter
  • Peske tihti käsi
  • Aevastades või köhides katke suu ja nina pabertaskurätiga
  • Vältige saastunud kätega näopiirkonna puudutamist

Mis on RS-viirus?

Sagedamini nakatuvad alla kahe aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Tartu Ülikooli Kliinikumi andmetel haarab põletik algul nina- ja neelu limaskesta, sageli ka kõrvalkoopad ja keskkõrva, levib trahheasse, bronhidesse, bronhioolidesse ja kopsu.

Mida väiksem laps, seda suurem on oht kõriturse, obstruktiivse bronhioliidi ja pneumoonia tekkeks. Kui lapsel tekib raskendatud hingamine, tuleks pöörduda arsti juurde või kutsuda kiirabi.