Üheksa muret, millega pöördutakse perearstitelefonile

Palavik

Palavikumurega helistavad kõige sagedamini väikeste laste vanemad. Perearsti nõuandeliini 1220 arst-projektijuht Lauri Laas selgitab, et palaviku puhul on soovitatav anda haigele rohkelt juua. Kodus võiks alati olemas olla paratsetamool, ehkki alla 38,5 palavikku ravimitega langetada ei tasu.  Kõrge palaviku puhul soovitab ta lapse keha määrida leige veega ja panna laps seejärel teki alla.

Vererõhuprobleemid

Vererõhuprobleemidega helistavad Laasi sõnul peamiselt eakamad inimesed. Laas soovitab kahtluse korral vererõhk ära mõõta ning helistada seejärel nõuandeliinile. Sealsed töötajad aitavad selgusele jõuda, millest vererõhumuutus tingitud on ja kuidas edasi toimida. Kõrge vererõhu korral aitavad sageli rahustava toimega ravimid. Madala vererõhu korral on soovitatav süüa soolast, juua rohkelt vedelikku ning end võimalikult palju liigutada – füüsiline treening tõstab vererõhku.

Valud

Mistahes valu korral tasub enne kiirabi kutsumist eelnevalt helistada 1220 nõuandeliinile. Tugeva valu korral on enamasti abi valuvaigistist ning nõuandeliini spetsialist aitab sobiva ravimi, võtmise sageduse ja koguse välja valida. Laas paneb südamele, et tugeva hambavalu leevendamiseks imeravim puudub ning parima tulemuse annab hambaarsti külastus.

Allergiad

Allergia kahtlustega helistavad sageli väikelaste vanemad. Enne allergoloogi juurde minemist tasuks püüda välja selgitada, mis võib allergiat tekitada. Alati ei pruugi see olla toit, vaid sootuks putukahammustus või näiteks koduloom. Kodus võiksid alati allergiarohud olemas olla, isegi siis, kui peres pole varem allergiat esinenud. Esmalt võiks lapsele anda allergiaravimit ning seejärel tasuks helistada nõuandetelefonile, kus nõustaja püüab olukorda hinnata ning annab soovitused edasiseks toimimiseks. Samad soovitused kehtivad ka täiskasvanutele.

Seedeprobleemid

Seedeprobleemide ja oksendamise korral on oluline tarbida palju vedelikku. Parim on tarbida läbikeedetud ja kehatemperatuurini maha jahutatud  kummeliteed. Mineraalvett ning mahlu tuleks aga vältida. Kõhulahtisuse korral aitavad probiootikumid, mis võiksid olla käepärast igas koduapteegis. Ennast ei tohiks näljutada ja süüa tasub väikeseid koguseid korraga.

Traumad

Traumade osas helistavad sageli noored vanemad, kelle lapsed on kukkunud. Dr Laas rõhutab, et laps nutab kukkumise järel sageli pigem ehmatusest kui valust. Vanemal tasub jääda rahulikuks, kuna nii ei satu ka laps paanikasse. Kukkumise tagajärjel tekkinud haavad tuleb kindlasti puhastada. Selleks võiks igas kodus olla haavapuhastusvedelik. Traumeeritud kohta tuleks paistetuse alandamiseks ja valu vähendamiseks külma vee või ka rätikusse mähitud külmutatud köögiviljakotikesega jahutada. Väljaväänatud jäsemed tuleks siduda, hoida ülestõstetud asendis ja anda neile puhkust.

Ülesöömine ja –joomine

Perearsti nõuandeliinile helistatakse sageli selleks, et saada soovitusi kainenemiseks. Dr Laas soovitab ülejoomise korral tarvitada söetablette, ravimteesid ning korralikku und. Pühade ja pidude ajal sagenevad ka ülesöömisest tekkinud muredega kõned. Sellistel juhtudel soovitavad tohtrid võtta seedimist soodustavaid preparaate.

Küsimused ravimite kohta

Enne apteeki ruttamist tasub üle vaadata, millised ravimid kodus juba olemas on. Seejärel võiks helistada nõuandeliinile ning arutada perearstiga, kas uue ravimi ostmine on vajalik. Helistada tasub ka välismaal olles, kui apteegist ei leita harjumuspärase nimega ravimit. Dr Laas soovitab helistada ka siis, kui kaheldakse, kas ravimit on õigesti tarvitatud või kui tundub, et ravim mõjub halvasti.

Küsimused arstiabi ja dokumentatsiooni kohta

Nõuandetelefoni perearstid ja –õed oskavad nõustada ka laiemalt meditsiini puudutavate küsimuste osas. Helistage näiteks siis, kui te ei tea, kes on teie perearst. Alati võib nõu küsida ka vaktsineerimise ja haigusrahade arvestamise kohta.