Küllastunud rasvad ei mõjugi südamele halvasti?

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küllastunud rasvu leidub juustus.
Küllastunud rasvu leidub juustus. Foto: SCANPIX

Kui seni on suurem osa toitumiseksperte tungivalt soovitanud küllastunud rasvu vältida, siis nüüd väidab grupp teadlasi, et südamehaigusi ei põhjusta mitte küllastunud rasvad, vaid hoopis rafineeritud süsivesikud.

Levinud arvamuse kohaselt põhjustavad küllastunud rasvad, mida leidub näiteks juustus ja lihatoodetes, südamehaigusi, kirjutab The New York Times. Ent Cambridge'i ülikooli teadlased sellele oma suuremahulises uuringus kinnitust ei leidnud.

Ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud uuringu tulemustest selgus, et need, kes küllastunud rasvu tarbivad, ei kannata sugugi rohkem südamehaiguste käes kui inimesed, kes neid väldivad.

«Arvan, et me ei peaks küllastunud rasvade pärast nii palju muretsema,» leidis uuringu juht dr Rajiv Chowdhury.

Harvardi Ülikooli Rahvatervise Kooli professor dr Frank Hu hinnangul ei tasu aga tulemusi võtta kui «rohelist tuld», et nüüd võib süüa rohkem liha, võid ja teisi toiduaineid, mis küllastunud rasvu sisaldavad. Ta toonitas, et rasvu on vaadatud teistest toitainegruppidest eraldi ja see võib olla eksitav.

Hu sõnul võiks toituda sarnaselt Vahemere dieedile ehk tarbida pähkleid, kala, avokaadot, kiudaineid ja oliiviõli. Ühest suuremast mullusest uuringust selgus, et Vahemere dieeti pidavatel inimestel esineb vähem südameinfarkte ja insulte.

Tuftsi ülikooli biokeemik Alice H. Lichtenstein nõustub, et kindlasti ei peaks nüüd hakkama rohkelt võid ja juustu sööma. Pigem võiks tarbida polüküllastumata rasvu ning võimalusel vähendada rafineeritud süsivesikute tarbimist, sest viimased suurendavad südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Chowdhury ja tema kolleegide suuremahulises uuringus osales ligi pool miljonit inimest ning teadlased mitte ainult ei jälginud, mida vabatahtlikud söövad, vaid vaatasid ka rasvhapete hulka vereringes ja rasvkoes. Kinnitust, et küllastunud rasvad mõjuvad südamele halvasti, ei leitud.

Küllastunud rasvu peetakse kahjulikuks, kuna nende tarbimine tõstab madala tihedusega lipoproteiini (LDL) kolesterooli, mida peetakse n-ö halvaks kolesterooliks. See omakorda tõstab südameinfarkti riski.

Ent küllastunud rasvade ja LDL suhe on keeruline, nentis Chowdhury. Peale selle, et rasvarikas toitumine tõstab LDL kolesterooli, tõstab see ka kõrge tihedusega lipoproteiini (HDL) kolesterooli, mida nimetatakse n-ö heaks kolesterooliks.

Chowdhury sõnul pole siinkohal kurjajuureks küllastunud rasvad, vaid hoopis rafineeritud süsivesikud. «Igasugustes toitumisjuhistes peaks fookuses olema süsivesikute tarbimise vähendamine ja suhkrust hoidumine. Kui miski LDL-d oluliselt tõstab, siis just süsivesikud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles