Uuring: juuksevärvid sisaldavad paadivärvideski keelatud kemikaale

Tumedad juuksevärvid sisaldavad sageli tervisele ohtlikku kemikaali PPD

FOTO: SCANPIX

Juuksevärvides leidub tervisele ülimalt ohtlikke kemikaale, mis näiteks paadivärvide koostises on Rootsis juba 1940ndatest aastatest alates keelatud, selgus Rootsi looduskaitseühingu uuringust.

Eriti ohtlikud on juuksevärvides ja šampoonides leiduvad kemikaalid juuksuritele, põhjustades mitmesuguseid allergiaid ja ekseeme ning isegi probleeme rasestumisega, ütles ajalehele Expressen Rootsi looduskaitseühingu esindaja Mikael Karlsson.

Uuringust selgus, et nii mõnedki juuksurisalongides laialdaselt kasutusel olevad tooted sisaldasid tervisele ohtlikke kemikaale, näiteks värvainet PPD (para-fenüleendiamiin). See värvaine oli Rootsis keelatud juba 1940ndatest aastatest alates, kuid pärast Rootsi liitumist Euroopa Liiduga 1995. aastal on PPDd taas lubatud kosmeetikatoodetes kasutada.

Paadivärvide koostises ei tohi seda aga kasutada ning isegi PPDd sisaldavate koerašampoonide etikettidel peab olema vastav hoiatus. Inimestele mõeldud PPD sisaldusega juuksevärvide ja šampoonide etikettidel pole aga mingeid hoiatusi, imestas Karlsson.

Karlssoni sõnul sisaldab iga kolmas kõõmavastane šampoon mürgist tsinkpüritiooni. Tsinki kasutatakse kõõmašampoonides väga palju, sest see on antibakteriaalse ja seenevastase toimega, aidates maha suruda pärmseente paljunemist ja peanaha ketendust. Uuringust selgus ka, et paljudes šampoonides kasutatakse säilitusainena potentsiaalselt allergiat tekitavat kemikaali Kathon CG.

«Uurisime paljude juuksehooldustoodete sisaldust ja on imekspandav, et leidsime neist nii kahjulikke kemikaale,» nentis Karlsson. «Need võivad tekitada allerigaid ja nahapõletikke.»

Möödunud aastal kirjutas ajaleht Daily Mail juhtumist, mil 15-aastasel tüdrukul tekkis L'Oreali juuksevärvi Recital kasutamise tagajärjel allergiline reaktsioon. Enne juuste värvimist oli ta katsetanud, kas on selle värvi suhtes allergiline, kuid kuna reaktsiooni ei tekkinud, otsustas ta juuksed ära värvida.

Järgmise päeva hommikuks oli tema nägu üles paistetanud. Ta läks arsti juurde ja talle määrati allergiavastase ravimi antihistamiini kuur. Kuna paistetus ei alanenud, siis määras arst talle veel ka steroide. Näopaistetus alanes alles viie päeva pärast. Arstide sõnul tekitas allergilise reaktsiooni juuksevärvis leiduv PPD.

Briti meedia andmetel on allergilisi reaktsioone põhjustanud ka Garnieri juuksevärv Nutresse.

PPDd kasutatakse sageli tumedates juuksevärvides tugevama ja püsivama värvitooni saamiseks, samas võivad need põhjustada raskekujulist kontaktallergiat. Kaebused kaovad alles nädalate ja kuudega. Seetõttu peaksid kõik juuksurid juuste värvimisel alati kindaid kandma.

Hispaanias 2006. aastal tehtud uuringust selgus, et juuksurite kutsealastest nahaprobleemidest moodustavad enam kui poole PPD põhjustatud nahahädad. Loodussõbralike eluviiside portaal www.bioneer.ee soovitab tarbijatel eelistada ohutumaid juuksevärve.

Heaks valikuks on ilma PPDta või võimalikult madala PPD sisaldusega juuksevärvid, samuti võiks PPD sisaldusega värvide asemel eelistada looduslikke hennavärve. Peamine tervisehäda, mida PPD sageli juukseid värvivale inimesele tekitab, on allergiline dermatiit.