Allergia ravimata jätmine võib viia astmani

Veidrik kinnitas, et allergiliste haiguste ravimine on mõistlik, kuna nii hoitakse sageli ära tõsisemate sümptomite teke, kirjutab kliinik.ee

«Kui allergilised reaktsioonid on tõsised, siis tavaliselt inimesed pöörduvad arstile ja saavad ravi,» ütles allergoloog. «Sage on see, et ühele allergiaga seotud haigusele lisandub teine. Näiteks allergilisele nohule võib aja möödudes lisanduda astma. Sama võib olla ka vastupidi: esmaselt diagnoositakse astma ja hiljem lisanduvad sellele allergilise nohu sümptomid. Allergiaga seotud haigused võivad omavahel ka kombineeruda.»

Ta selgitas, et allergiliste haiguste ravi võib tinglikult jagada kaheks: üldine allergilise reaktsiooni leevendamine  ja konkreetse haiguse sümptomite ravimine: «Kui suu kaudu võetavad tabletid ja tilgad või süstitavad lahused toimivad kogu organismis, siis on palju ravimeid, mida kasutatakse kohas, kus sümptomid avalduvad. Näiteks nahale määrime salve või kreeme, silmadesse tilgutame silmatilku, ninasse paneme rohtu spreina, bronhidesse saame ravimi inhalaatori abiga jne.»

Veidriku sõnul on aastaid otsitud ja ka juba kasutatud spetsiifilisi ravimeid, nn raviallergeene. «Tegu on individuaalse raviga ning siis kasutatakse allergeene, millele konkreetsel inimesel allergia on. Kasutusel on nii süstitavad ravimid, aga viimasel ajal kogub populaarsust lahuse tilkade kasutamine, mis pannakse keele alla. Ravi efekt on enamikel juhtudel hea või väga hea, kuid probleemiks on 3-5-aastat kestev ravi ja ka selle maksumus,» rääkis arst allergia ravivõimalustest.

Miks allergia tekib, sellele ühest vastust ei ole ning seetõttu on ka raske jagada soovitusi allergia ennetamiseks.