Paljud inimesed on endale eesmärgiks seadnud päevas käia 10 000 sammu ning vähemalt esialgu motiveerib neid selleks sammulugeja, kuid kas piisab vaid käimisest või oleks hea kõndimist aeroobse treeninguga kombineerida, selgitab Tartu ülikooli kehalise kasvatuse õppetooli tervisekasvatuse lektor Merike Kull.
«Kui eesmärgiks on hea enesetunne ja vähese liikumisega seonduvate riskide, nagu ülekaal, südameveresoonkonna haigused, mõningad vähivormid, diabeet, meeleoluhäired, ennetamine, siis on väga mõistlik iga päev 10 000 sammu kõndida ning seda n-ö sammulugejaga kaardistada,» selgitas Kull.
«Eriti rahul tasub olla siis kui kõndimine on hoogne ehk vähemalt mõõduka intensiivsusega, st et tempo on selline, et tekib soojatunne ja hingamine sageneb. Selles pole kahtlust, et see on kasulik kehale ning juhul kui sellest kõndimisest ka rõõmu tuntakse, paraneb meeleolugi,» lisas ta.
Kui eesmärgiks on siiski kehaliste võimete arendamine, valmistumine tervisepordiürituseks või soovitakse enam tervisekasusid, siis on Kulli sõnul väga soovitatav lisada juurde suure intensiivsusega tegevusi või siis asendada osa kõndimisest näiteks sörkjooksu, kiirema rattasõidu, ujumise, rulluisutamise või muu sellisega. Samuti on hea paar korda nädalas teha ka jõudu arendavaid harjutusi. Suure intensiivsusega tegevustest annab märku sage hingamine ja higistamine.
Ent igapäevane kõndimine on igal juhul väga hea - see sobib kõikidele vanustele, naistele ja meestele, erineva tervisliku seisundi ja motoorsete oskustega inimestele ning ei vaja erilist varustust, ehkki mugavad jalanõud on siiski omal kohal, märkis tervisekasvatuse lektor.
«Kõndimine on lihtsaim ja kättesaadavaim viis liikumiseks,» kinnitas Kull, kes peab kõige olulisemaks, et see tegevus tegijale meeldiks, pakuks vaheldust ja positiivseid emotsioone.
Tema sõnul pole olemas ühte «kõige paremat» viisi liikumiseks, vaid on palju erinevaid häid viise liikumiseks.
Paljud, kes kord aktiivse sammumise eesmärgiks seadnud, kasutavad sammulugejat, mis liikuma motiveerib. «Üldjuhul vähemalt esimesed nädalad ja kuud lisab see põnevust ja võimalust ka võrrelda oma tulemusi nii iseendaga kui ka sõprade, tuttavatega, kes on samuti «sammudelugejad». Hilisemalt võib olulisemaks muutuda juba kõndimine ise, sellest saadav rahulolu, hea enesetunne ja uus energia,» rääkis Kull.
Sammude lugemise alguses nii mitmedki inimesed üllatuvad kui märkavad, kuidas päevad võivad olla väga erinevad liikumisaktiivsuse poolest ja saavad teadlikuks oma «liikumisrütmide» osas.
«Mulle meenub ühe õpetaja üllatus, kes avastas, et koolivaheaja päevade ja koolipäevade vahe võib sammude erinevuse osas olla mitmekordne ning seda koolivaheaja päevade kahjuks. Nii et sammulugeja võib lisada põnevust liikumisele ning toetada ka enda eluviisi analüüsi ning kõik mis toetab liikumisharjumust on ju teretulnud,» lausus Kull.
Sammulugejad on tema sõnul üldiselt usaldusväärsed ja näitavad ära, milline on üldine liikumistase. Puuduseks on aga see, et näiteks ujumise ajal tuleb siiski sammulugejast loobuda ja need sammud jäävad siis lugemata. Sammulugejaid on erineva tundlikkusega, mõõtes erinevaid liikumisi.
Kull toonitas, et lisaks sammudele on oluline jälgida ka kehaliselt aktiivsena oldud aega - see võiks täiskasvanutel olla igapäevaselt vähemalt 30 minutit (võib ka 15+15 minutit), kõik täiendavad minutid on ainult kasuks ning intensiivsus võiks olla vähemalt mõõdukas, st soojatunde tekkimine.