Sel nädalal Tallinnas toimunud Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Hollandi Alkoholipoliitika Instituudi (STAP) korraldatud kolmas üle-euroopaline konverents «Kerge kättesaadavus soodustab alkoholi tarvitamist» näitas, et liigne alkoholitarbimine ei ole ainuüksi Eesti probleem. Küll aga on võimalik lisaks ajalistele müügipiirangutele sellega võitlemiseks muudki ära teha.
Kas olete kunagi näiteks mõelnud sellele, et inimesele, kellel on keel pehme ja keda jalad ei kanna, ei tohiks ei poemüüja ega baariteenindaja enam alkoholi müüa? Et see on selgelt seadusvastane?
Ilmselt mitte. Kuid just see oli konverentsil üks peateema, millele rahvusvahelised eksperdid keskendusid.
Testostjad poodides
Minnesota ülikooli assisteeriv professor Darin Erickson on uurinud alkoholimüüki joobes isikutele üle 20 aasta ning tõdes, et Ameerika Ühendriikides, nagu ka mujal maailmas, on see väga suur probleem. «See on seadusvastane, kuid kahjuks paistab see trend püsivat, et 80–90 protsendil juhtudest saab inimene, kes näeb välja väga purjus, alkoholi osta,» lausus ta.
Kui võrrelda seda müügiga alaealistele, on Ericksoni sõnul näha suurt vahet. Ta on korraldanud koos oma uurimisrühmaga kontrolloste, kus 21-aastased (Ühendriikides on vanusepiirang alkoholi ostmiseks 21 eluaastat – M. L.) on saadetud alkoholi ostma, et vaadata, kas nende käest küsitakse dokumenti. Kui 1990. aastatel ei küsitud dokumenti pooltel juhtudel, siis viimase kümne aasta jooksul ei küsita dokumenti vaid keskeltläbi 27 protsendil juhtudest.
Eestis on olukord aga märksa kehvem. 2011. aastal näitas TAI juhtuuring, et kontrollostjad pidid näitama dokumenti vaid 30 protsendi ostude korral, mis tähendab, et 70 protsendil juhtudest dokumenti ei küsitud.
2012. aasta ulatuslikum uuring üle-eestilise esindusliku valimiga andis aga veelgi kehvema tulemuse – 18–19-aastastelt testostjatelt küsiti dokumenti vaid 24 protsendil juhtudest. Kõige harvem küsiti seejuures dokumenti toitlustusasutustes. Kange alkoholi puhul tekkis küsimus ostja vanusest oluliselt sagedamini kui lahja alkoholi korral.
Joobes inimestele müüakse aga alkoholi Ericksoni vaatluste põhjal Ühendriikides enamikul juhtudel sõltumata sellest, kas tegemist on baari, restorani, vabaõhuürituse või mõne muu kohaga. See näitaja on küll aja jooksul vähenenud, kuid mitte kuigi palju.
Nii müüdi baarides ja restoranides varastel 1990. aastatel alkoholi 79 protsendile purjus kontrollostjatest, varastel 2000. aastatel aga 65 protsendile. Festivalidel müüdi varastel 2000. aastatel 89 protsendile ja staadioniüritustel 74 protsendile purjus ostjatest.
Politseil on Ühendriikides õigus trahvida müüjat, kes on joobes isikule alkoholi müünud, ning korduva rikkumise korral võtta vastutusele – kuni alkoholimüügi litsentsi ajutise peatamiseni – ka müügiloa omanik. Ericksonil pole andmeid selle kohta, kui palju seda tegelikult tehakse, kuid ta arvas, et karistusmeetmeid rakendatakse üsna vähe, eriti väikestes kogukondades, kus kõik tunnevad kõiki.
Küll aga oskas Erickson öelda, et politseijaoskondades, kus on vähegi võimalusi vastavat kontrolli teha, korraldatakse kontrolloste alaealistele müümise tuvastamiseks. Ning tema sõnul see ka töötab.
Nimelt on Erickson saatnud nädal-kaks pärast politsei kontrolli samadesse müügikohtadesse ilma ette teatamata oma kontrollostjaid ning sel juhul tuli ilma dokumentide küsimiseta müüki ette juba 17 protsenti vähem. Ent politseikontrollide mõju kaduvat kolme kuuga – seetõttu on ta kindel, et eriti oluline on selliseid kontrolle korraldada regulaarselt.
Alkoholi müügiga joobes inimestele ollakse kimpus ka Suurbritannias.
Näiteks Katie Hardcastle Liverpooli John Mooresi ülikoolist tegi möödunud aasta mais uuringu, võttes vaatluse alla 73 juhuslikult valitud pubi, baari ja ööklubi Liverpooli kesklinnas. Purjus inimesi teesklevad kontrollostjad proovisid alkohoolseid jooke osta kolmapäevast pühapäevani kella üheksast õhtul kuni kella kolmeni.
Kokkuvõttes lõppes 84 protsenti prooviostudest alkoholi müügiga. Kolmapäeviti oli see protsent 60, reedeti aga tervelt 94. Enne südaööd teenindati 78 protsenti «purjus» külastajatest, pärast südaööd aga tervelt 96 protsenti. Lisaks üritasid baarmenid ühel juhul viiest müüa kliendile topeltkogust.
Rootsi kogemus näitab aga, et range alkoholipoliitikaga on võimalik päris palju ära teha. Stockholmi lääni politsei komissar Patrick Widell oli üllatunud, et Eestis saavad joobes inimesed vabalt alkoholi osta. Samas teavad näiteks Rootsis kõik, et purjus peaga ei lasta neid restorani või baari sissegi, mis tähendab, et lõppkokkuvõttes juuakse ka vähem.
Tallinnas torkasid Widellile juba kolmapäeva õhtul mööda linna ringi sõites igal pool silma niisama tänavatel alkoholi joovad inimesed. Stockholmis tema sõnul midagi sellist naljalt ei näe. Erinevate Euroopa riikide andmeid võrreldes torkab silma, et Põhjamaades – sealhulgas Rootsis – on uuringute järgi noorte seas karsklasi oluliselt rohkem kui mujal.
Widelli sõnul võib alkoholist loobuvate noorte suhteliselt suure osakaalu – 24 protsenti 15–16-aastastest (Eestis on vastav protsent vaid viis) – lugeda range alkoholipoliitika ja järelevalve teeneks. Poodides kontrollitakse dokumente, purjus inimesi ei lasta restoranidesse ega baaridesse sisse.
Ning üha rohkem Rootsi noori julgeb Widelli sõnul ka oma sõpradele öelda: «Ma ei joo.» Eestis on aga uuringute järgi hoopis vastupidi – just alkoholist keeldumine tekitab seltskonnas enamasti imestust.
TAI direktor Maris Jesse tõdes, et teistes riikides on samasugused seadusesätted nagu meil – alaealistele ega ka joobes inimestele ei tohi alkoholi müüa –, kuid Eestis on nii erasektor kui ka ametkonnad tema hinnangul kaotanud usu, et kontroll on võimalik.
«Aga rahvusvaheline kogemus, mida nägime Hollandi, Rootsi, Norra ja Suurbritannia puhul, näitab selgelt, et on võimalik oma inimesi paremini kaitsta, kui seda tänaseni oleme teinud. See ei võta väga palju raha – eelkõige nõuab see head tahet ja koostöötahet,» sõnas ta.
Mida selleks teha? Esmalt peaks Jesse sõnul alkoholimüüjad ise aru saama, miks on piirangud kehtestatud. «Et nad saaksid aru, mis on alkohol, miks joobes inimesele ei peaks enam alkoholi edasi müüma. Et nad tunnetaksid osa vastutust selles, kui inimesega peaks pärast midagi juhtuma,» rääkis ta.
Mujal maailmas on Jesse sõnul olemas vastavad koolitused ning ka Eestis on plaanis hakata neid tegema. Muu hulgas õpetataks teenindajatele seda, kuidas keelduda kliendile alkoholi müümast ilma temaga konflikti sattumata.
Noortele vale signaal
Purjus inimesele müügikeelu rakendamise järelevalve puudub Jesse sõnul Eestis praegu täielikult. Kuid mida kergemalt saavad joobes inimesed alkoholi juurde osta, seda enam peavad politsei ja kiirabi kulutama raha probleemidele, mida oleks saanud ära hoida.
Alaealistele alkoholimüügi puhul on olukord veidi parem. «Kahjuks peab ütlema, et kontrollid on natuke rohkem keskendunud alkoholi tarbivatele alaealistele. See oli teiste riikide kolleegide soovitus, et keskenduge nendele, kes alaealistele müüvad – sellest on paremaid ja kiiremaid edusamme loota,» rääkis TAI juht.
Praegu ütleb Eestis kehtiv seadus, et joobes inimesele ei tohi alkoholi müüa, kuid samas ei ole antud tähendust sõnale «joove». Samuti ei saa müüja joovet kliiniliselt määrata. Selle aasta 1. juulist seaduse sõnastus muutub ja siis on keelatud müük joobetunnustega inimesele. «Joobetunnuseid saab igaüks meist tegelikult määrata, ka müüja,» tõdes Jesse.
Alkohol ja alaealised
• Eestis on 12–14-aastaste seas kõige rohkem alkoholi proovinud lapsi Euroopas (86 protsenti).
• 11 protsenti 15–16-aastastest on olnud purjus viimase kuu aja jooksul, 36 protsenti viimase kolme kuu jooksul.
• 15–16-aastaste poiste hulgas on alkoholi mitteproovinuid vaid kuus protsenti, sama vanade tüdrukute hulgas vaid neli protsenti. Selle poolest sarnaneme pigem oma Ida-Euroopa kui põhjanaabritega.
• Põhjamaades on 15–16-aastaste noormeeste seas karsklasi keskmiselt 19,3 ja neidude seas 19,5 protsenti. Kõige suurem alkoholi mitteproovinute protsent on noorte norralaste hulgas – 31 noormeeste ja 30 neidude puhul. Neile järgnevad rootslased 24 protsendiga mõlema soo puhul.
• Ida-Euroopa riikides on aga noormeeste puhul keskmine 6,6 ja neidude puhul 8,2 protsenti. Eesti on oma näitajatega kõige lähemal Ungarile, Tšehhile, Horvaatiale, Lätile ja Leedule.
Allikad: rahvusvaheline uuring «Alcohol use Among Adolescents in Europe»; Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuring ESPAD; Jacek Moskalewicz, Varssavi Psühhiaatria ja Neuroloogia Instituut