Õiguskantsler lahendab apteekrite liidu avaldust tavakorras

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder
Õiguskantsler Indrek Teder Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder teatas täna, et lahendab Eesti Apteekrite Liidu 7. mail esitatud avaldust tavalises korras.

See tähendab, et hiljemalt 30 päeva jooksul avalduse saamisest annab õiguskantsler teada oma esialgsest seisukohast avalduse osas, selgitas õiguskantsleri pressiesindaja.

Kui menetluse käigus selgub vajadus pöörduda teabe nõudmistega teiste asutuste poole, siis teeb õiguskantsler ka seda.

Eesti Apteekrite Liit ütles sel nädalal ajakirjanduse vahendusel, et õiguskantsleri hinnangul on apteekide omamine apteekrite poolt põhiseadusvastane, samas ei ole õiguskantsler näinud probleeme teiste nn vabade elukutsete analoogsetes piirangutes.

Liit esitas 7. mail õiguskantslerile avalduse, milles palus analüüsida, kas nn vabade kutsealade (sh perearstide, advokaatide, audiitorite) omandipiirangud on põhiseadusega kooskõlas. Eesti Apteekrite Liidu hinnangul on õiguskantsleri vastus selles küsimuses ühtlasi eelduseks apteegiregulatsiooni edasisel kujundamisel.

Esmalt selgitab õiguskantsler, et ta ei ole seni hinnanud seda, kas piirang, mille järgi apteegi omanikuks võib olla üksnes apteeker, on põhiseaduse seisukohast õige.

«Oma arvamuses ravimiseaduse eelnõule leidsin, et lahendus, mille järgi apteekril peaks olema apteegis enamusosalus, ei lahenda tänase ravimituru probleeme. Teisisõnu leidsin, et sellisel juhul jääks turulukk sisuliselt püsima, sest eelnõus puudusid meetmed, mis välistaks tänaste turuliidrite kontrolli jätkumise. Sel põhjusel leidsin, et omandipiirang, kuna ta ei täida oma eesmärki, võib olla põhiseadusvastane,» sõnas Indrek Teder.

Ühtlasi selgitab õiguskantsler, et tema esialgsel hinnangul ei ole õiguslikult välistatud, et apteegiühingus on apteekril enamusosaluse nõue, kuid see üksi ei lahenda Eesti apteegituru probleeme. Selle tegemiseks on vajalik oluliselt rohkem meetmeid kasutusele võtta, sealhulgas kaaluda, kuidas sellise lahenduse juures tagada apteekide piisav läbirääkimisvõime ravimite hulgimüüjatega. Kuid sel viisil konkurentsi elavdamine on vaid üks võimalustest.

«Minu seisukoha puudumine apteekrite tõstatatud küsimuses ei takista aga apteegiregulatsiooni sisulist väljatöötamist, sest vastus sellele üksinda ei lahenda apteegituru probleeme,» ütles Teder.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles