Kuidas peaks tervist kindlustama hooajaline Soomes töötaja?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitaja.
Ehitaja. Foto: SCANPIX

Seoses hiljuti meedias kajastatud juhtumiga Soomes vältimatut arstiabi vajanud ravikindlustamata eestlasega, uuris Tarbija24 haigekassalt, kuidas peaksid periooditi välismaal töötavad inimesed oma tervist kindlustama.

Möödunud nädalal kajastas Eesti meedia juhtumit, kus eestlasest ehitaja vajas Soomes infarkti tagajärjel vältimatut arstiabi. Paraku polnud mees aga ravikindlustatud ja alustas seetõttu raviarvete tasumise üle hiljem kohtuteed haigekassaga.

Haigekassa välissuhete osakonna assistent Kadri Eisenschmidt selgitas, et Euroopa Liidus kehtivad isiku suhtes tavaliselt selle riigi sotsiaalkindlustusalased õigusaktid, kus ta töötab.

Seega peabki inimene kõigepealt uurima, millised tingimused peavad olema täidetud kindlustuse saamiseks ja milliseid toiminguid ta kindlustuse saamiseks ise tegema peab (vastupidiselt Eestis kehtivale korrale peab isik tihti endale ise kindlustust taotlema). Kui ta oma töökohariigis ei täida kõiki tingimusi, mis on vajalikud kindlustuse saamiseks, peaks ta tegema endale erakindlustuse.

Eisenschmidt nentis, et Eesti haigekassa ei ole pädev kommenteerima Soome seadusandlust ega oska jagada informatsiooni selle kohta, kuidas saada Soomes töötades ravikindlustust.

«Üldjoontes teame, et Soome puhul hakkab sotsiaalkindlustussüsteem kehtima vähemalt 4 kuu pikkusest töölepingust alates. Kui tekib olukord, kus eelmise töösuhte kaudu kehtinud ravikindlustus lõppeb ja uue töösuhte kaudu veel ravikindlustus ei kehti, tasub mõelda eraravikindlustuse võimalustele,» selgitas ta. Eestikeelset infot Soome sotsiaalkindlustussüsteemi kohta leiab siit.

Eisenschmidt tõdes, et juhtumite hulk, kus haigekassa peab esitama välismaal vältimatut arstiabi saanule nõude, pigem kasvab. Nende nõuete hulk jääb esialgu veel alla 100. Isikuid on aga veelgi vähem, kuna ühe isiku kohta võib saabuda mitu arvet. «Arvestades, et teiste ELi liikmesriikide poolt Eesti Haigekassale esitatud arveid on tuhandetes, siis nõuete arv ei ole suur,» lisas ta.

Enamlevinud riigid, kus kindlustamata ELi ravikindlustuskaarti kasutatakse on Saksamaa, Soome, Rootsi, Hispaania.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles