Üks näpuliigutus, ja iPadi ekraanile ilmub graafik vereanalüüsitulemuste kohta. Mõni hetk hiljem tellib arst kiiresti hädavajaliku uuringu ja paneb oma otsuse kohe haiguslukku kirja, kuigi on ise hoopis haiglakohvikus. Selline on tänu oma haigla IT-spetsialistile ühe Eesti suurhaigla valvearstide igapäev.
«Meil on haigla andmebaasis iga patsiendi kohta meeletu maht digitaalseid andmeid, aga sealt on neid keeruline kätte saada, kui tahta patsienti analüüsida ja dünaamikat hinnata,» rääkis iPalati projekti eestvedaja, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) neurokirurg Kahro Tall.
Kui enne tuli arstil hädavajalike andmete saamiseks joosta kabinetti ja arvutihiirega üksjagu klõpsida, siis nüüd piisab ühest näpuliigutusest tahvelarvutil.
«Meie, kirurgide töö on ju operatsioonitoas ja muu asi peab olema võimalikult kergesti tehtav,» rõhutas Tall arstide soovide järgi tehtud arvutiprogrammi tutvustades.
Et haigla põhiandmebaasist pärit info oleks arsti jaoks tahvelarvutis hõlpsasti kättesaadav, kuvatakse seda võimaluse korral visuaalselt.
«Normaalne analüüs on märgitud rohelisega, normist väljas punasega. Vajutad nupule «areng», tuleb ette vastav graafik,» kiitis arst uue lahenduse võimalusi näidates.
Tõesti, olles ise hiljuti näinud, millisel kujul perearstid patsientide analüüsi tulemusi näevad, avaldab PERHi graafiline lahendus muljet. Sellest saab aru ka patsient, kes meditsiini õppinud pole.
Võtmepilt kohe kätte
Tall on veendunud, et tänu visuaalsele lahendusele, kus programm toob kõik normist kõrvalekalde n-ö puust ja punasena välja, on ka võimalike arstlike vigade arv väiksem. «Punane on punane, normist väljas tähendab normist väljas ja enam ohust nii kiiresti mööda ei vaata,» toonitas ta.
Neurokirurg tõi näiteks tavalise vereanalüüsi, kus lisaks hemoglobiinile ja leukotsüütidele analüüsitakse palju muidki näitajaid. «Tavaline klinitsist laseb need mööda, sest seal ei saa ju midagi halba olla, kui tead haige seisundit, aga mõnikord võib siiski olla ja siis toob programm need ka välja,» rääkis ta.
Tall ise kasutab iPadi ka operatsioonide dokumenteerimiseks. «Operatsiooni ajal ei pildista küll mina, sest mul on käed steriilsed, seda teeb operatsioonisaali tehnik,» täpsustas ta, näidates operatsioonimikroskoobiga tehtud pilti ajuveresoone laiendist enne ja pärast lõikust. «Ma võin ju olukorda kirjeldada, aga kirurgil on pildimälu, et selline nägi see olukord reaalselt välja.»
Mõne patsiendi haiguslukku on Tall kopeerinud ka röntgenipildid üleriigilisest pildibaasist. «Ma opereerin aastas 450 inimest, 1500 konsulteerin ja kõik ei ole meeles, aga nii ma saan n-ö võtmepildi kohe kätte, mis tal see häda oli,» selgitas arst.
See võimalus kiirendab arsti tööd märgatavalt, sest keset tööpäeva võib pildipangast ülesvõtte tellimine võtta aega 40 minutit, vastuvõtuks aga on arstil poole vähem aega.
Nii suures meditsiiniasutuses nagu PERH pole sugugi vähetähtis see, et uus lahendus aitab arstil oma patsiendi kiiresti üles leida.
«Siin saab omi haigeid märgistada, sest ühed on intensiivis, teised vastuvõtus, kolmandad aga hoopis kohtade puudumise tõttu teise osakonna palatis. Seni oli mul kitlitaskus paberilipakas, kuhu panin kirja, kes kus on,» rääkis Tall.
Seda hirmu, et arst haige voodiveerel inimesega suhtlemise asemel ainult iPadis askeldab, pole neurokirurgi sõnul põhjust peljata.
«Vajalikud andmed vaatan ma juba varem ära,» kinnitas ta ning rõhutas, et täiesti eraldi on töö inimeste ja paberitega. «Seda (dokumenteerimist – toim) on aina rohkem ning iPad teeb selle mugavamaks ja hoiab meie nappi ressurssi kokku,» rääkis Tall.
iPalati projekt on PERHi oma IT-spetsialisti Allan Kändmaa looming, kes tegi selle täpselt tohtrite soovide järgi. Kui üks osa oli valmis, sai arstitöös reaalselt järele proovitud ja läks korralikult käima, hakati tegelema järgmise liidesega. «Nii läheb küll kauem aega, aga asi saab korralik,» sõnas Tall.
Kõigile ei peagi sobima
Küsimusele, kas selline kohapeal jalgratta leiutamine ära tasub, vastas PERHi IT-direktor Marko Kilk, et ega maailmas analoogseid programme väga palju ole, pealegi on need väga kallid.
Kuigi haigla on aasta jooksul oma iPalati projekti arendades suure töö ära teinud, ei arva IT-direktor, et selle programmi peaksid kasutusele võtma teised Eesti meditsiiniasutused. «Oluline on kätte saada vajalik info, mitte see, et kõik kasutaksid sama programmi. Kõik ei pea kandma samu riideid ja sõitma sama autoga,» oli tema kindel veendumus.
Kilgi sõnul tuleks üleriigilist ühtset süsteemi luues arvestada ka sellega kaasnevate kuludega. «Ega ka booking.com ole ühtne süsteem, vaid ta suunab kasutaja erinevate vahendajate poole,» tõi ta näite. Just seda portaali armastavad ametnikud Eestis näiteks tuua, kui jutt käib ühtse digiregistratuuri vajalikkusest.
Kilgi sõnul on praegu probleem selles, et mõnest sissekandest saab arvuti hästi aru, teistest aga mitte. «On vaja struktuur ja semantika kokku leppida,» rääkis Kilk.
Kui aastate eest oli Eesti esireas dokumente digitaalselt edastades, siis tänasesse päeva see lahendus enam ei sobi.
«Dokumendikesksest mõtlemisest on vaja loobuda. See paradigma peab muutuma,» rõhutas Kilk. «Täna lihtsalt keegi ei tea, kes on selle eestvedaja, kas on need arstid, patsiendid või rahastajad.»
Talli sõnul võiks arstidele mõeldud tahvelarvutirakendus olla tulevikus seadistatav n-ö tarbijapõhiselt, sest erinevad arstid vajavad erinevaid andmeid. «Minul on luksus olla selle looja, see on paljuski minu kui kirurgi visioon, aga teiste erialade arstidel on teised eelistused. Võib-olla pole neile minu erialal olulised analüüsid ja pildid üldse nii tähtsad,» sõnas ta.