Millist analüüsi on milleks vaja?

Vereproovi võtmine.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Ajakiri 60+ selgitab, millal on vaja arsti juures anda analüüse ning mida need näitavad.

Vereproov

Mõnes haiglas on patsientidel võimalik ka omal valikul ja oma raha eest laborist uuringuid tellida. Lääne-Tallinna keskhaiglas tuleb selleks pöörduda kas labori või polikliiniku registratuuri, kus selgitatakse tasuliste uuringute tellimise korda ja võimalusi.

Haigla koduleheküljelt saab teada, et uuringutulemusi mõjutavad nii inimese vanus, sugu kui ka füüsiline koormus. Samuti vaimne pinge, suitsetamine, ravimite tarvitamine ja operatsioonid. Tulemustes mängib oma osa ka inimese toitumine, sealhulgas alkoholi ja kohvi tarbimine.
Vereproovi võtmisele eelneval päeval võib süüa ja juua tavaliselt, kuid vältima peab alkoholi, suitsu ja kohvi (ravimite kohta tasub nõu pidada oma arstiga). Enne proovi on lubatud juua kuni klaas vett. Suitsetamisest tuleb hoiduda, kuni vereproovid on võetud. Magama peab korralikult. Analüüse ei soovitata anda pärast öötööd.

Vereproovi antakse hommikul, olles söömata ning pärast vähemalt tunniajalist ärkvelolekut. Kuni proovi võtmiseni peab vältima kehalist pingutust. Vereringe tasakaalustamiseks tasub enne proovide andmist istuda 15 minutit, pärast veenivere võtmist istuda 5 minutit.

Uriinianalüüs

Kui veel paarkümmend aastat tagasi hoiti koduapteegis ravimipurgikesi, mida vajaduse korral selleks otstarbeks kasutada, siis nüüd nõuavad meditsiiniasutused, et uriin jõuaks nendeni apteegis müüdavas spetsiaalses topsikus.

Uriinianalüüsiks sobib hommikune ärkamisjärgne uriin. Proov võetakse enne hommikusööki, proovivõtu eel peab uriin olema põies 4–6 tundi ehk eelmisest urineerimisest peab olema möödunud vähemalt 4–6 tundi.

Enne urineerimist tuleb välissuguelundid pesta sooja voolava veega, kasutamata mingeid pesemisvahendeid (seepi, nuustikut jmt). Oluline on puhtaks pesta kusiti välissuue. Selleks tuleb naistel häbememokad sõrmedega laiali lükata, meestel eesnahk tagasi tõmmata. Välissuguelundid tuleb kuivatada kergelt paberkäterätikuga. Jälgima peab, et kusiti välissuue jääks proovivõtuks paljastatuks.

Uriiniproov võtta otse proovinõusse. Uriini ümbervalamine ühest nõust teise ei ole lubatud. Proovivõtuks alustada urineerimist WC-potti. Mõne milliliitri urineerimise järel koguda uriinijuga katkestamata uriin (umbes 50 ml ehk kolmveerand proovinõud) proovinõusse. Urineerimine lõpetada WC-potti. Pärast uriiniproovi võtmist sulgeda proovinõu korralikult kaanega.

Mustuseproov

Katrin Reimandi ütlust mööda võetakse roojast analüüsi tavaliselt kahel põhjusel: ussnugiliste munade avastamiseks või peitvere määramiseks. „Peitvere test avastab väljaheitest vere koguses, mida silmaga ei näe. Peitvere määramine roojas abistab seedetrakti veritsuste diagnoosimisel,” selgitab ta.

Tema väitel kuulub peitvere määramine paljudes riikides kolorektaalvähi skriiningprogrammi. Kui vastus on negatiivne, välistab see suure tõenäosusega kasvaja olemasolu, positiivne tulemus on aga endoskoopilise uuringu näidustuseks. Et tulemused oleksid võimalikult täpsed, on oluline juhiste järgimine. Proovinõu saab kas arsti või apteekri käest.

Väljaheite kogumine peitvere uuringuks

Vältima peab alkoholi. Nädal enne proovi võtmist tuleb hoiduda aspiriini ja ibuprofeeni kasutamisest, kaks päeva enne proovi võtmist ei tohi võtta rauapreparaate ja C-vitamiini. Väljaheide tuleb koguda puhtasse nõusse (ööpotti, siibrisse). Sealt võetakse spetsiaalse lusikaga herneterasuurune tükike, pannakse vastavasse konteinerisse ja saadetakse laborisse.

Väljaheite kogumine parasitoloogiliseks uuringuks

Nädala jooksul ei tohi kasutada kõhulahtisust leevendavaid preparaate, antibiootikume, mineraalõlisid ega vismutipreparaate, sest need muudavad parasiitide morfoloogiat. Väljaheidet kogudes peab vältima proovi saastumist vee ja uriiniga.

Allikad: www.ltkh.ee, Quattromed, HTI labori voldik