Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa arvab, et kasvav nõudlus tervishoiu teenuse järele muudab hästi töötamise aina keerulisemaks, sest eelkõige on vaja töötada kiiresti.
Arstid: hästi töötada on järjest keerulisem
11. juuni 2014, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii võib ju teenust saada, aga haige vajab arstiabi ka, kirjutas Rehemaa portaalis Meditsiiniuudised.
Kollektiivlepingu kolm vaala, millel seisab ravi kvaliteet ja patsiendi turvalisus, on Rehemaa sõnul järgmised: koormus, koolitus ja korralik(um) töötasu. Koormust reguleerib ambulatoorses töös praegu haigekassa hinnakiri ja tööaja arvestus: 25 minutit esmane, 15 minutit korduv patsient ja 7 tundi vastuvõtte, pluss tund muuks tööks. Paraku ei koostata igal pool töögraafikuid selle valemi järgi, tõdes Rehemaa.
Statsionaari personalistandardite lähteandmeid ei ole haiglate liit suutnud Rehemaa sõnul välja arvutada. Eesmärk on aasta lõpuks täita kehtiva lepingu tingimused ja koormusstandardid kehtestada ning uue lepinguga neid ka täitma hakata.
«Tahame kokku leppida, et erialast täienduskoolitust saab vähemalt nii palju, kui seadus nõuab (arstid ja õed 60 tundi aastas), tööandja tasub osavõtu-, sõidu- ja majutuskulud ja aastas antakse 20 keskmise palgaga tasustatud koolituspäeva. Haigekassa arvestab praegu miskipärast ainult 10 koolituspäeva, mitte 20 nagu seisab täiskasvanute koolituse seaduses,» selgitas Rehemaa.
Viimastel aastatel on fookuses olnud residendid, kes nüüd saavad tasu täistööaja eest ja tunnitasu võrdub arsti miinimumiga. «Uue lepinguga tahame luua palgaastmed, kus eriarst on üldarstist samm kõrgemal ja eraldi väärtustatakse noorte kolleegide õpetamist,» rõhutas Rehemaa.
Lähitulevikus lisatööst Rehemaa hinnangul kahjuks ei pääse, kuid ületunnid ja suurem intensiivsus ei tohi aga olla pealesunnitud, vaid valikuvõimalus. «Siin avaldub kollektiivleppe klassikaline võlu, kus võidavad kõik: patsient saab arstiabi, tööandja täidetud haigekassa lepingu, töötajad aga motiveeriva tasu ja hüvitised töö eest ajal, mil n-ö normaalne inimene puhkab,» lisas ta.