Uuring: eestlaste teadlikkus suutervisest on Ida-Euroopa madalamaid

Piret Lakson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambakaariest saab ennetada hoolsa hambapesuga hommikul ja õhtul.
Hambakaariest saab ennetada hoolsa hambapesuga hommikul ja õhtul. Foto: SCANPIX

Värske uuringu kohaselt on eestlaste teadlikkus suutervisest Ida-Euroopa keskmisest madalam ning 40% küsitluses osalenud eestlastest ei ole piisavalt teadlikud oma suutervise hoolitsemise võimalustest.

Uuringu viis läbi hambaarstiteaduse eksperte koondav liit Kaariesevaba Tuleviku Nimel (ACFF). Lisaks selgus, et regulaarne hambaarsti visiit on eestlaste seas pigem erand ning üle 50% vastanutest ei külasta hambaarsti ka mitte kord aasta jooksul.

Aktiivsemalt külastavad hambaarsti Eesti naised ja vanemaealised. 85% uuringus osalenud eestlastest leiab, et nad ei hoolitse oma hammaste eest piisavalt, olles üks kõrgemaid näitajaid kogu Ida-Euroopa piirkonnas.  
 
ACFFi Eesti esindaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogi Dr Jana Olaki sõnul ei ole uuringu tulemused üllatavad, näidates, et väga palju tööd avalikkuse teadlikkuse tõstmisel on vaja veel ära teha.

«Raport näitab, et ligi pooled eestlastest ei ole saanud piisavalt informatsiooni, kuidas oma suuhügieeni eest hoolt kanda. Siin tuleb meil väga palju ära teha, et üldine teadlikkus tõuseks ning mõistaksid kõik, eelkõige aga lastevanemad ja väikelapsed, ka kaariesehaiguse olemust ja sellesse haigestumise vältimise võimalikkust,» rääkis Olak.
 
ACFFi juhatuse liige ja Londoni Ülikooli teadur dr Georgios Tsakosi hinnangul on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim probleem hambakaariese levik just väikelaste seas. «Ligi 90% kuni 6-aastastel lastel on juba esimesed kaariese ilmingud. See on väga tõsine probleem, millele on vaja üle-euroopalisel tasandil tähelepanu juhtida,» lisas Tsakos.
 
Hambakaaries on krooniline haigus, mille teket põhjustavad suuõõne mikroobid ja süsivesikutest üleküllastatud toit ning selle pikaajaline kontakt hambapinnaga. See kahjustab hambaemaili, mis omakorda põhjustab hambakaariest. 

Hambakaaries on kõige enam levinud krooniline haigus, mõjutades 80% elanikkonnast. Kaariese varased vormid, nn varane või esmane kaaries on peatatavad, kui kahjustuste põhjuseid vähendada.

Uuringu kohta saab lähemalt lugeda siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles