Kõige räpasemad kohad lennukites ja lennujaamades

The Today Show avaldas, millised mikroobid pesitsevad lennukites ja lennujaamades, vahendab news.com.au.

Katses lennati kolme suurema Ameerika lennufirma lennuga ning koguti proove erinevatel reisi etappidel, alustades lennu registreerimisest kuni istme käetugede ja tualettideni välja. Tulemusi võib pidada mõneti ootuspäraseks, kuid ka jahmatavaks.

Turvakontrolliks kasutatavad plastikkastid (Foto: Scanpix).

Testid, milles analüüsiti kogutud proove kahelt turvakontrolli kastilt, mida kasutatakse röntgenmasinas kingade, kottide ja muu reisijate isikliku vara skänneerimiseks, leiti tervistohustavaid baktereid. Ühest kastis leiti koguni fekaalse päritoluga baktereid koguses, mis võiks inimese tervist negatiivselt mõjutada.

Erakorralise meditsiini arst Robert Glatter ütles, et kõige levinum oht, mis selliste bakteritega kokkupuutjat varitseb, on põletikulised haigused. «Me räägime naha või pehmete kudede põletikest, mis võivad tuua kaasa ulatuslikemaid põletikke vereringes,» ütles ta.

Kuid see on alles algus.

Lennuistme kohale avanevad klapplauad (Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht).

Ka lennuki pardal pole mikroobide olukord eriti palju lohutustpakkuvam. Helbed lennuki vahekäigu põrandal ja plekid istmetel pani katsemeeskonna küsima, kui põhjalikult lennukit kahe lennu vahel ikka koristati.

Kõige šokeerivamaks leiuks pidasid nad suurt bakterite kogust klapplaudadel. Mikroobidega kaetud laua kõrget saastetaset oskas üks lennusaatja selgitada sellega, et eelmisel lennul kasutati seda lapse mähkmete vahetamiseks.

Lennuki turvavöö (Foto: Scanpix).

Kuigi enamikelt käetugedelt testijatel midagi jahmatavat leida ei õnnestunud, veenduti testitulemuste selgudes, et üks räpaseim objekt lennukis on turvavöö. Ühelt vöölt leiti koguni märgatavas koguses inimbakteroidi (Bakteroidid on Bakteroides perekonda kuuluvad seedetrakti mikroflooras domineerivad mikroobid – toim.)

«Need on bakterid, mis elavad meie sisikonnas. Need on vägagi ohtlikud bakterid ning võivad põhjustada tõsiseid infektsioone,» kommenteeris Glatter.

Teises sarnases uuringus, mille viis läbi Auburni ülikool, leiti, et ohtlik ja potentsiaalselt tappev pakter MRSA ning kolibakter suudavad elus püsida mitmed päevad lennuki käetugedel, tualeti loputuskastinupul, klapplaudadel, aknakatetel, istmetel ja istmetaskutel.

Kuidas aga olla kindel, et lennureisilt mõni ohtlik haigus külge ei hakkaks?

Kõige käepärasem soovitus oleks kaasas kanda antiseptilist geeli ja pühkida oma klapplaud enne kasutamist puhtaks, pesta käsi võimalikult sageli, mitte kõndida lennukis paljajalu ning enne lennu algust tasuks kontrollida oma eesistme taskusse, sest nii mõnigi kord on sinna mõnest eelnevast lennust midagi jäänud. Sageli ka prügi.