Kuumalaine toob ujumisvette tervisehädade põhjustajad

Sinivetikate esinemise tõenäosus suureneb juulis-augustis, teatas terviseamet. Esmase vaatluse põhjal on sinivetikat lihtne  ka ise määrata. Kui on näha, et vesi on muutunud tänu silmaga nähtavatele helvestele kollakas-roheliseks ja kogu kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga, millel on kopituse lõhn, siis võib tegu olla sinivetikatega.

Kui vee värvi muutvad helbed on nii väikesed, et vette pistetud oksal püsima ei jää, on sinivetika tõenäosus veel suurem.

Vähese vetikasisaldusega vees võib iseenesest ujuda, aga kindlasti ei tohiks sellist vett alla neelata. Pärast suplust tuleb end korralikult puhta veega loputada, iseäranis tõsiselt tuleks suhtuda laste pesemisse pärast vetikaid sisaldavas vees suplemist. 

Sinivetikate leiust  teavitage lähimat Terviseameti esindust või kohalikku omavalitsust.

Pooled sinivetikatest on mürgised ja võivad ohustada tervist.

Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnused:

Naha ja silmade punetus;

halb enesetunne ja kõhulahtisus;

palavik, nohu ja köha;

lihasevalud;

huulte kipitamine ja pragunemine;

tasakaaluhäired;

sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi.

 Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda, kui vett mitte alla neelata ning kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele. Väikelastel võivad ilmneda tervisehäired juba vähesest kogusest mürgisest vetikaveest.

Ka koduloomad võivad sinivetikaid sisaldavat vett juues saada mürgituse. Näiteks koertel piisab mürgituse saamiseks karva lakkumisest peale sinivetikaid sisaldavas vees ujumist.

Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Seega ei soovitata sinivetikaid sisaldavat vett üldse kasutada.

Kui olete kokku puutunud sinivetikaid sisaldava veega, tuleb see kehalt ja eriti silmadest puhta veega ära loputada,

kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada; võtta võib ka söetablette.