Teadlaste jaoks on olnud pikka aega mõistatuseks, kuidas võivad ema traumaatilised kogemused mõjutada tema last – seda isegi siis, kui traumaatiline sündmus leiab aset enne lapse sündi. Rotte uurinud teadlased leidsid, et see võib toimuda stressi kogemisel eritatavate lõhnade kaudu.
Michigani ülikooli meditsiinikooli ja New Yorgi ülikooli teadlased avaldasid oma uuringu tulemused ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, kirjutab medicalnewstoday.com.
Oma uuringu tarbeks õpetasid teadlased neuroteadlase ja psühhiaatri, dr. Jacek Debieki juhtimisel emarotte kartma piparmündi lõhna – nimelt said nad seda lõhna tundes alati kerge elektrišoki. See kõik toimus enne rasedust.
Kui katsealused emarotid olid saanud lapsed, tekitasid teadlased neis piparmündilõhna abil hirmutunnet, ehkki nüüd juba ilma elektrišokita. Kontrollgrupina kasutati rotte, kellel polnud piparmündilõhnaga seoses hirmutunnet välja kujunenud.
Seejärel kontrollisid teadlased ka rottide järeltulijate reaktsiooni piparmündilõhnale.
Nii selgus, et rotibeebid olid õppinud tundma hirmu piparmündilõhna suhtes selle lõhna kaudu, mida nende emad oma hirmureaktsiooni ajal eritasid, kuid hirmu tekitas neis ka nende hirmuseisundis ema lõhn ise.
Samas leidsid teadlased, et kui nad andsid rotibeebidele amügdala (hirmude tuvastamise ja reguleerimisega seotud ajuosa) aktiivsust blokeerivat ainet, ei õppinud nad oma emalt piparmündilõhna suhtes hirmu tundmist.
Dr. Debieci sõnul viitab see võimalusele ennetada laste puhul emadelt kahjulike hirmureaktsioonide õppimist.
Ta lisas: «Meie uuring näitas, et lapsed suudavad oma ema hirmureaktsioonidest väga varases elufaasis õppida. Veel enne, kui neil saavad tekkida oma kogemused, võtavad nad sisuliselt üle oma ema kogemused. Kõige olulisem on see, et need ema kaudu üle kantud mälestused on pikaajalised.»
Mida see tähendab inimestele?
Teadlaste sõnul on vaimse tervise spetsialistid juba pikemat aega täheldnud, et emotsionaalne trauma kandub üle ka järgmistele põlvkondadele. Dr. Debiec on ise töötanud holokausti üle elanud inimeste lastega, kellel on õudusunenägusid traumaatilistest kogemustest, mida nad ise ei ole tegelikult kunagi kogenud.
Et patoloogiline hirm kandub sotsiaalselt üle lastele, on see teadlaste sõnul kliiniliselt murettekitav.
Dr. Debiec loodab, et antud teema põhjalikum uurimine võiks tulevikus aidata ka inimesi. Ehkki praegu on vara öelda, kas sama lõhna baasil töötav mehhanism toimib ka inimeste puhul, on teadlase sõnul näiteks kindlalt teada, et ema lõhn mängib rolli tema beebi maharahustamisel.