Millised ohtlikud bakterid pesitsevad toidus?

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taanis populaarne Rullepølse (sealihast valmistatud külm rullsink).
Taanis populaarne Rullepølse (sealihast valmistatud külm rullsink). Foto: SCANPIX

Taani listerioosipuhangu valguses võttis Saksa ajaleht Bild vaatluse alla teisedki toiduainete kaudu levivad bakterid, mis inimese elukeskkonda ja tervist mõjutavad.

Listeria monocytogenes

Listeeria bakter põhjustab listerioosi. Bakteri poolt põhjustatud nakkushaigus võib põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu.

Kus levib?

Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt.

Kuidas ennetada?

Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes on kõrgemas eas või naised, kes on lapseootel, peaksid vältima tooreid piimatooteid, eriti toorjuustu ja toorest liha. Bakteri põhjustatud infektsiooni vältimiseks ei ole soovitav juua ka pastöriseerimata piima. Väga oluline on hoolikas toiduhügieen – see tähendab poes lahtiselt müüdavaid tooteid tuleb korralikult pesta. Värsked tooted, mis on pakendatud, tuleks ära tarvitada kahe päeva jooksul pärast pakendi avamist. Külmkappi tuleks pesta regulaarselt. Kala säilivuskuupäeva tuleb suhtuda täie tõsidusega.

--

Metitsilliinile resistentne Staphylococcus aureus (MRSA-bakter)

MRSA-bakterid ei allu antibiootikumidega läbiviidavale ravile. Bakter võib põhjustada kopsupõletikku või veremürgitust ning kuna selle vastu toimivat vaktsiini pole, võivad haigusjuhud sageli lõppeda surmaga. 2013. aastal diagnoositi MRSA-bakteri levikut 4340 patsiendil, kellest 294 surid.

Kus leidub?

Kõige tüüpilisem on, et patsient saab MRSA-bakteri haiglast. Kui haiglatöötajad ei järgi õigeid sanitaarprotseduure, võivad nad bakteri edasi kanda patsiendilt patsiendile. Bakter levib ka looma- ja linnuliha kaudu. Baktereid on leitud näiteks marineeritud grill-liha pakenditest.

Kuidas ennetada?

Liha piisav kuumutamine (vähemalt 70 kraadi juures) tapab bakterid. Liha ei tohiks süüa pooltoorelt. Oluline on järgida hügieeninõudeid (pesta käsi pärast loomade või toiduga kokkupuutumist). Valmismarineeritud toote ostmise asemel tasuks ise liha marineerida.

--

Salmonella

Tegu on kõige sagedamini toidu kaudu leviva infektsiooniga. Eriti ohtlikud on salmonella bakterid rasedatele ja immuunpuudulikkusega inimestele. Salmonella võib põhjustada kõhukrampe ja rasket kõhulahtisust. 2013. aastal diagnoositi Saksamaal ligi 20 000 haigusjuhtu.

Kus leidub?

Paljudes toitudes, eriti aga linnulihas. Viimased teadaolevad juhtumid: saastunud peekon Hollandist, linnuliha Poolast, toorjuust Prantsusmaalt ja Saksamaa kanamunad.

Kuidas ennetada?

Linnuliha tuleb hoolikalt küpsetada (sulatatud linnuliha korral ei tohiks sulatusvesi toitude või kööginõudega kokku puutuda), tiramisut tuleks süüa värskest peast (mitte kaua väljas hoida), munaputru tehes tuleks veenduda, et mass küpseks korralikult läbi, ega jääks kusagilt toores.

--

Legionella bakter

Pikliku kujuga bakter, mis paljuneb soojas vees (25-45-kraadises). Inimese organismi jõuab bakter enamikel juhtudel sissehingamisel. Bakter põhjustab tõsist hingamisteede haigust legionelloosi. Riskigruppi kuuluvad krooniliselt haiged, vanurid ning suitsetajad. 2013. aastal registreeriti Saksamaal 922 legionelloosi haigestunud inimest, mida on ülemöödunud aastaga võrreldes 41 protsenti rohkem.

Kus leidub?

Levib pinnavetes – järvedes, jõgedes, ojades, ka soojendatud majapidamisvees.

Kuidas ennetada?

Selleks, et olla veenunud, et joogivee kaudu ei satuks organismi mikroobset saastet, tuleks vett enne joomist kuumutada vähemalt 60 kraadini.

--

Enterohemorraagiline E-coli (EHEC)

See bakter esineb veiste ja teiste mäletsejate soolestikus. Levivad kehva hügieeni tõttu ning võivad põhjustada vereeritusega kõhulahtisust. Neerupuudulikkuse korral võib bakterisse nakatumine lõppeda surmaga. 2013. aastal registreeriti 1612 haigusjuhtu.

Kus levib?

Mõningatel juhtudel toores kapsas, aga ka veiselihas ja toorpiimas.

Kuidas ennetada?

Loomseid saadusi tuleks kuumutada. Toiduga tegeledes tuleb olla hoolikas (pesta lõikelaudu ja nuge ning pärast tualetis käimist pesta hoolikalt käsi).

 
 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles