E, 8.03.2021

Seitse asja, mida mõistavad vaid depressioonis inimesed

Depressioon on haigus.

FOTO: SCANPIX

Depressioonile on hakatud viimasel ajal üha suuremat tähelepanu pöörama, eriti viimaste sündmuste valguses – üha enam püütakse mõista, kuidas see inimesi mõjutab.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel kannatab depressiooni all üle 350 miljoni inimese, vahendab Huffington Post. Neil, kes selle käes vaevlevad, võib olla sama raske enda seisundit kirjeldada kui teistel seda mõista.

Depressioonis inimestel on tõsiseid raskusi õppimisel või tööl, kodus, suhtlemisel. Võidakse kogeda ka ärevushäireid.

Allpool on välja toodud seitse asja, mida mõistavad küll ainult depressioonis inimesed, kuid nendega kursis olemine võib aidata neist inimestest paremini aru saada.

«Sa saad sellest kiiresti üle»

Karm tõde on, et depressioon ei möödu niisama lihtsalt. Ei ole nii, et ärkad ühel hommikul üles ja see on läinud. Seega võivad sellised väljaütlemised kõlada mittetoetavalt. Sageli tähendab see puudulikku arusaama vaimse tervise kohta.

«Kui lähedased ei mõista, mis toimub, siis nad ütlevadki selliseid asju, et «võta end kokku» ja «lõpeta enda haletsemine»,» ütles John F. Greden, Michigani ülikooli spetsialist depressiooni alal. Ta lisas, et sellised kommentaarid on ilmselt kõige hullemad ärritajad.

Ei ole väikest võitu

Nende jaoks, kel on krooniline depressioon, ei ole väikseid võite – iga saavutus on neile suur võit.

Kui suurema osa inimeste jaoks on igapäevane rutiinne liikumine loomulik, siis depressioonis inimestele on see sageli raske saavutus, selgitas Lõuna-Florida ülikooli psühholoogia doktor Jonathan Rottenberg.

«Miks rusutud inimesed voodist välja ei tule? Põhjus on selles, et nad ei saa ennast voodist välja. Peaaegu iga tegevus või ülesanne on valus katsumus, isegi nii lihtsad asjad, nagu pesemine või riietumine,» rääkis ta.

Energia puudumine

Depressioonis inimene võib vahel tunda, nagu tema lihased oleksid haiged ega töötaks normaalselt. «See teeb kõik väga keeruliseks, nii töölemineku, keskendumise kui naermise,» selgitas Greden.

Füüsilised sümptomid

«Paljud arvavad, et depressioon on lihtsalt meeleoluseisund. See on väärarusaam,» ütles Greden. «Suuremal osal esineb ka füüsilisi sümptomeid. Tulemuseks on, et depressiooni ei tunta ära ning arvatakse midagi muud viga olevat,» lisas ta.

Depressiooni põdeval inimesel lähevad juba olemasolevate haiguste sümptomid hullemaks. Lisanduvad depressiooni füüsilised sümptomid, milleks on näiteks ärevus, seedehäired, iiveldus, peavalu ning vaevused lihastes ja liigestes.

Miski ei valmista rõõmu

Kõik need väikesed asjad, millest varem sai rõõmu tuntud, ei valmista enam mingisugust naudingut. Sõpradega väljas käimine, hobid ja intiimsed hetked kallimaga – miski ei rõõmusta. «Depressioon muudab elu dramaatiliselt,» märkis Greden.

Sellisele inimesele tuleks läheneda avatud meelega, teda pidevalt toetades. Samuti tuleks aidata tal professionaalset abi leida.

Negatiivsed emotsioonid

Depressiooni puhul võib olla tõeliseks väljakutseks panna oma mõtted sõnadesse, eriti selletõttu, et depressiooniga kaasneb sageli häbimärgistamine. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse andmetel tunneb vaid 25 protsenti täiskasvanutest, kellel on vaimse tervise probleemid, et neid vähemalt püütakse mõista.

«Depressiooniga kaasnevad negatiivsed mõtted, kõike nähakse läbi mustade prillide. On üsna levinud, et depressioonis inimesed arvavad, et keegi ei mõista neid. See on karm,» möönis Greden.

Erinev teekond

Iga inimene kogeb depressiooni omamoodi ja seetõttu soovitavad eksperdid lähedaste suhtes üles näidata empaatiat. «Sümptomid erinevad, põhjused erinevad, ravi erineb,» selgitas Greden. «Töökoht, suhted, pere – see haigus muudab kõike.»

«Igaühe teekond on erinev. Mõne inimese jaoks on kriitilise tähtsusega kohene ravi. Teise jaoks võib lahenduseks olla pikaajaline psühhoteraapia. Mis kellegi jaoks töötab,» nentis Huffington Posti blogija Hannah Sentenac, kes põeb ise depressiooni.

Gredeni sõnul on võimalik depressioonis inimest aidata, kuid siinkohal on äärmiselt oluline vaimse haiguse tõsidusest arusaamine. «Me vajame nii palju rohkem avatust, läbipaistvust ja mõistmist, et on normaalne rääkida depressioonist kui haigusest,» selgitas ta. «See ei ole nõrkus. See ei ole midagi sellist, mida inimesed on endal ise esile kutsunud.»