HIV-positiivsed lapsed sünnivad vanemate hoolimatuse tõttu

Igal aastal sünnib mitu HIV-positiivset last.

FOTO: AFP / Scanpix

Ehkki tänapäevane meditsiin on niivõrd heal tasemel, et HIVi nakatunud lapse ilmaletoomist on võimalik vältida, leidub paraku alati erandeid.

Eestis sünnib aastas keskmiselt 2-3 HIV-positiivset last. Sel aastal on HIV diagnoositud juba ühel vastsündinul ning ühel üheaastasel lapsel. «Loomulikult on see statistika kurb, sest enamasti oleks võimalik lapse nakatumist ära hoida,» tõdes Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja dr Kai Zilmer.

Üldiselt tingib HIV-positiivse lapse sünni lapseootel naise enda hooletus või hoolimatus – ei järgita arsti ettekirjutusi või ei käida saamas vastavat ravi, mis aitaks lapse nakatumist ära hoida.

Asotsiaalide kõrval ei jõua arsti juurde ka mõned narkootikume tarvitavad naised, kelle puhul võib täheldada ükskõiksust ja hoolimatust nii iseenda kui ka oma lapse tervise suhtes.

Seega on rasedal naisel endal väga suur roll selles, kas tema laps sünnib tervena või nakatub samuti HIVi. «Selleks, et minimeerida riski tuua ilmale HIV-positiivne laps, on esmatähtis enese regulaarne kontrollimine,» toonitas tohter.

Zilmer selgitas, et HIV võib organismis elada aastaid, ilma et annaks endast kuidagi märku. Seetõttu ei ole ka sümptomeid, mille järgi nakatumist kahtlustada.

Kui naine teab enne rasestumist, et ta on HIV-positiivne, hakkab ta raseduse ajal saama vastavat ravi. «Tegemist on antiretroviirus- ehk ARV-raviga, tänu millele HI-viiruse hulk organismis langeb miinimumini ja inimese nakkusohtlikkus tunduvalt väheneb,» selgitas nakkusarst.

Seega on lapseootel HIV-nakkuse kandja esimene samm minna arsti juurde, kus talle määratakse vastav ravi. Veel olulisem on juba enne laste planeerimist pidada nõu arstiga, et saaks raviga õigeaegselt alustada.

«Kui naine ise teab, et ta kannab HI-viirust, kuid järgib täpselt arsti ettekirjutusi, on 99-protsendiline tõenäosus, et laps sünnib tervena,» kinnitas Zilmer. «Ette võib tulla ka erandeid, selle eest ei ole keegi kaitstud, ent see tõenäosus on imeväike.»

HIV-positiivne lapseootel naine peab lisaks ravi saamisele käima regulaarselt arsti juures kontrollis, veendumaks, et tema enda ja lapsega on kõik korras.

Sõltuvalt HI-viiruse hulgast raseda organismis valitakse ka õige sünnitusviis. Kui viiruse hulk ravi tulemusel on kontrolli all, siis võib naine ka loomulikul teel sünnitada.

Samas ei tohi HIV-positiivne ema toita oma last rinnaga, sest HIV levib ka rinnapiima kaudu. 

Zilmer pani inimestele südamele, et enda testimine HIVi suhtes on äärmiselt tähtis – ka siis, kui otseselt nakkusohtu ei kahtlustata.

Igaüks võiks vähemalt korra elus teha HIV-testi, veendumaks selles, et ei olda nakatunud. Juhul kui saadaksegi nakkusest teada, on võimalik raviga kaitsta oma partnerit ja tulevast last viirusesse nakatumise eest.

«Samuti on ülioluline olla aus oma partneri vastu. Kui ollaksegi HI-viiruse kandja, ei tohiks seda mingil juhul oma partneri eest varjata,» lisas Zilmer.

Aasta

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

HIV nakkusega sündinud laste arv

1

2

3

2

2

3

6

1

2