Kiirabi muretseb Ida-Virumaa tuleviku pärast

23. septembrist 2014 alustab piirkonnas kiirabiteenuse pakkumist AS Karell Kiirabi, kuid praeguse seisuga pole kindel, millistes tingimustes tööle asutakse ning millise personali ja kiirabivarustusega.

Kiirabibaasidena on mainitud Jõhvis endist leivatehast ning Kiviõlis ja Sillamäel kaubanduskeskusi, kuid ükski neist ruumidest pole siiani viidud vastavusse kiirabiteenuse osutamise nõuetega. Ülesloetletud kiirabipersonalist suure osa moodustavad eelneva kiirabitöö kogemuseta juba mõnes teises asutuses töötavad meedikud, aga nimekirja on sattunud ka inimesi, kes töötavad hoopis välismaal või oma «tulevasest töökohast» AS Karell Kiirabis ei teadnudki.

2013. aastal viis terviseamet läbi kiirabiteenuse konkursi, mille tulemusena osutus Ida-Virumaal võitjaks AS Karell Kiirabi senise teenuseosutaja SA Ida-Virumaa Kiirabi asemel. Otsust on SA Ida-Virumaa Kiirabi korduvalt kohtus vaidlustanud, kuid edutult.

Vastavalt konkursi reglemendile pidi kiirabiteenuse osutaja tegevusloa saamiseks näitama ära teenuse osutamiseks vajalikud kiirabiautod, varustuse, personali ning kiirabibaasid. 1. augustist 2014 kehtib «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» uus redaktsioon, mille alusel kiirabi tegevusloa taotlemiseks kiirabibaase enam vaja ei ole.

Selline seadusemuudatus on ootamatu, kuna kiirabibaasil on oluline osa kiirabiteenuse osutamisel ning vastavasisulist muudatust tehes ei ole küsitud EKL arvamust. Seega sai AS Karell Kiirabi tegevusloa võrreldes teiste Eesti kiirabiasutustega ebavõrdsetel lihtsustatud tingimustel, mis on tõsises vastuolus riigi huvidega elutähtsa teenuse osutamisel.

Juba 26. septembril 2013 esitas EKL pöördumise tervisametile ning sotsiaalministeeriumile juhtides tähelepanu võimalikele riskidele seoses uue teenusepakkuja AS Karell Kiirabi tulekuga Virumaale.

Äriühing, kes oma majandusaruandes märgib, et investeerib kiirabiteenusesse tulevaste kasude arvelt, on selge oht kvaliteetsele teenusele. Äriühing on huvitatud kiirabiteenuse osutamisest minimalistlikul moel, mis ei lähe kokku riigi strateegiliste huvidega, ohustades riigi sisejulgeolekut.

EKL kutsus oma pöördumises riiki sekkuma, et riigi poolt varem kulutatud raha ei läheks tuulde kellegi kommertshuve rahuldades.

Liit märkis ametlikus kirjas, et tunneb tõsist muret kiirabiteenuse kvaliteedi ning jätkusuutlikkuse pärast selles regioonis ning et on tekkinud olukord, kus hüpoteetiliste ressurssidega, seni ainult minimaalset kiirabiteenuse osutamiseks vajalikku varustust omav ettevõte tunnistati võitjaks funktsioneeriva asutuse ees.

Täna on riskid kahjuks realiseerumas ning elutähtsa teenuse jätkusuutlikkus regioonis löögi all – kiirabi reformi eesmärk peaks olema kvaliteedi parandamine, mitte ressursside raiskamine.

EKL nõuab kiirabiasutuste võrdset kohtlemist riigi seisukohalt elutähtsa teenuse tingimuste täitmisel, ilma milleta seatakse tõsisesse ohtu kiirabiteenuse kättesaadavus ja kvaliteet elanikkonnale.

Samuti nõuab EKL sotsiaalministeeriumi resoluutset sekkumist kiirabiteenuse adekvaatseks jätkusuutlikuks tagamiseks Ida-Virumaal.