Tervishoiutöötajate palgatüli lahendamisse kaasatakse riiklik lepitaja

Mirjam Mäekivi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumine Lääne-Tallinna keskhaiglas.
Tervishoiutöötajate ja haiglate liidu esindajate kohtumine Lääne-Tallinna keskhaiglas. Foto: Liis Treimann

Täna jätkunud kollektiivlepingu läbirääkimistel tervishoiutöötajad oma tööandjatega kokkuleppele ei jõudnud, mistõttu pöördutakse nüüd töötüli lahendamiseks riikliku lepitaja poole.

Läbirääkimistel osalenud arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja õdede liit teatasid pärast tänaseid kõnelusi, et tööandjad lähtuvad oma ettepanekutes haigekassa eelarve projektist ning kõik töötajate tehtud ettepanekud ületundide, öösiti ja puhkepäevadel tehtava töö tasustamise parandamiseks lükati rahapuuduse tõttu tagasi.

«Kahe aasta eest sõlmitud koormuste vähendamise kokkulepe pole seni realiseerunud ja pakutud töötasu, kus näiteks õdede palk oleks pärast «suurt tõusu» 74 protsenti Eesti keskmisest palgast, on selgelt ebapiisav, et tagada raviasutustes vajalik personal,» seisab kutseliitude pressiteates.

Riigi ja haigekassa võimalused ei ole aga tegelikult sugugi nii kesised,» nenditakse samas. Liitude andmetel on varasematel aastatel kasutamata ravikindlustusmaksust kogunenud haigekassa jaotamata kasum suurusega 147 miljonit eurot. «See raha on kogutud töötajatelt ja rahandusministril ei tohiks olla voli keelata selle kasutamist arstiabi rahastamiseks seadusega lubatud piirides.»

Mitu kuud kestnud arutelud ei ole viinud lähemale ka töötajate soovitud muudatustele arstide ja õdede koolituse ja üliõpilaste praktika rahastamises, milles peavad kokku leppima sotsiaal-, haridus- ja rahandusministeerium.

«Haigekassa on aastaid ignoreerinud õigusaktides ettenähtud täienduskoolituse tingimusi, nüüd on antud vaid ebamääraseid lubadusi hakata arutama, kas seadust täita või mitte,» märgivad erialaliidud, lisades, et kuna koolituse tase mõjutab oluliselt ravi kvaliteeti, ei näe arstide ja õdede organisatsioonid siin taganemisteed.

«Kahjuks ei õnnestunud tervishoius töötüli vältida. Selle lahendamiseks pöördutakse riikliku lepitaja poole.»

Teise poole esindaja ehk haiglate liit on  varem tervishoiutöötajatega peetud kõnelusi kommenteerides öelnud, et peab arstide nõudmisi utoopiliseks. Haiglate liidu esindaja Urmas Sule kinnitas augusti lõpus,  et kõiki arstide nõudmisi ei ole võimalik täita. «Ainuüksi üks protsenti tervishoiutöötajate palgatõusu läheb maksma 3 miljonit eurot,» rääkis Sule.

Tervishoiutöötajate töötingimused
Kehtivad tingimusedArstide nõudmised 2015-2016Haiglate liidu pakkumine 2015-2016
Ületundide hüvitamine: eraldi kokkulepet ei ole, vastavalt töölepingu seadusele hüvitatakse vaba ajaga või 1,5kordne tasu, tegelikus elus ei hüvitata arstide hinnangul alati üldse

Ületundide eest 1,5kordne töötasu, kokkuleppel hüvitatakse vaba ajaga

Pole esitatud

Öötöö lisatasu: erikokkulepet pole

Öötöö lisatasu 50%

Pole esitatud

Nädalavahetusel töötamise lisatasu: erikokkulepet pole

Nädalavahetusel töötamise lisatasu 30%

Pole esitatud
Puhkus: 28-päevane põhipuhkus

28-päevane põhipuhkus + 7 p lisapuhkust

Pole esitatud
Ambulatoorne koormus: kokkulepet pole – haigekassa arvestab esmasele vastuvõtule 25 min, korduvale 15 min, tegelikult järgivad seda vähesed haiglad.

Esmane vastuvõtt 25 min, korduv 15 min.

Pole esitatud
Erinevad palgatasemed: praegu kehtib kõigile ühine miinimum 8 eurot tunnis: residendid, erialata arstid, eriarstid, arst-õppejõud

Eriarstile 20% kõrgem töötasu ja arst-õppejõule lisaks 10% kõrgem töötasu

Pole esitatud
Koolitus: koolituskulude katmise kokkulepet pole, haiglad maksavad koolituskulusid osaliselt ja erinevalt; seaduses ja kollektiivlepingus on ette nähtud 20 koolituspäeva keskmise töötasuga, kuid haigekassa arvestab hinnakujunduses eriarstiabis 5, üldarstiabis 7,5 koolituspäevaga, mille eest makstakse keskmist töötasu

Tööandja tagab täienduskoolituse vähemalt 60 tundi aastas ja katab selle kulud, 20 koolituspäeva eest aastas makstakse keskmist töötasu

Koolitused peavad kajastuma haigekassa hinnakirjas ning tervishoiutöötajatel peab olema võimalus osaleda seadusega ette nähtud koolitustel.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles