Südamearst professor Margus Viigimaa nentis, et kuigi suhkrut ja magusat seostatakse peamiselt suhkruhaigusega, on see tegelikult üks peamisi südame-veresoonkonna haiguste kasvupõhjuseid.
Viigimaa: liigne maiustamine paneb põntsu ka südame-veresoonkonnale
27. juuli 2010, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tervisele on kahjulik ka liiga rasvase ja soolase toidu tarbimine, on see tohtri sõnul praegu kogu tsivilisatsiooni üks suuremaid probleeme, et magusat tarbitakse hullupööra palju. «Kõige ebatervislikumad toiduained on kõige odavamad ja see suhkru meeletu ületarbimine paistab igal sammul silma,» rääkis Viigimaa.
Erinevalt endokrinoloog Marju Pastist, kelle hinnangul paneks magusa maksustamine põntsu vaesematele peredele, arvas südamearst, et magusamaks oleks täiesti mõistlik mõte, kuna just vähem kindlustatud inimesed ja lapsed, kellel ongi vähem raha, eelistavad magusaisu korral soodsamaid toiduaineid, mis on kindlasti ebatervislikud.
Samas võiks ebatervislike toodete maksustamisega koos Viigimaa sõnul tekkida ka lisaväärtus, et näiteks puu- ja köögiviljad ja kala läheks odavamaks.
Lisaks kehakaalu tõusule hävitab suhkur Viigimaa sõnul veresooni, pannes nende lupjumisprotsessi tunduvalt suuremate pööretega käima. «Ja kui juba tüsistused tekivad, siis selgub, et tegelikult on suhkruhäired olnud mitukümmend aastat enne, aga nendele ei ole tähelepanu pööratud,» märkis ta.
«Me oleme jõudnud juba niisugusse seisu, kus kõhunääre ütleb üles või ei jõua piisavalt insuliini toota juba teismeeas. Kui vanasti tekkisid teise tüübi suhkruhaigused 50-60-aastaselt, siis nüüd juba lapsepõlves tarbitakse nii palju suhkrut, et aetakse kogu veresuhkrusüsteem tuksi,» selgitas Viigimaa.
Ta tõdes, et inimesed on harjunud väga magusa, rasvase ja soolase toiduga ega suuda sageli enam puhtaid maitseid nautida.