Septembris Soome elanike hulgas läbi viidud uuringu kohaselt hindavad soomlased Eesti raviasutuste pakutavaid teenuseid kõrgelt.
Uuring: Eesti meditsiin on soomlaste seas hinnas
10. oktoober 2014, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis end ravinud soomlastest on 85 protsenti saadud teenusega väga rahul, tulevad võimalusel siia uuesti ravile ja soovitavad seda oma sõpradelegi, teatas klaster Medicine Estonia. 30 protsenti soomlastest peavad väga või üsna tõenäoliseks, et nad kasutavad tulevikus Eesti raviteenuseid. Kõige tõenäolisemalt ollakse valmis Eestis ravima oma hambaid ja silmi, kasutama laboriteenuseid ja läbima tervisekontrolli ning kasutama kirurgia- ja ortopeediavaldkondadeteenuseid. Kaalutakse ka esteetilise ja iluravi teenuste kasutamist.
Uuringu tellinud Medicine Estona klastri juhatuse liikme Raul Niine sõnul on Soome patsientide hulk eelkõige Tallinna meditsiiniasutustes viimastel aastatel tõusuteel. «Just erinevate meditsiiniteenuste eksport aitab hoida häid Eesti arste ja õdesid kodumaal ning tuua meie tervishoiusektorisse nii vajalikku lisaraha,» sõnas Niin. Ta lisas, et siiski pole soomlaste teadlikkus erinevatest võimalustest end Eestis ravida veel kõrge.
Enam kui viiendik soomlastest on end välismaal ravinud, Eesti tervishoiuteenuseid on kasutanud kuus protsenti küsitletutest. Uuringus osalenud soomlased, kes seni end välismaal ravinud ei ole, teevad seda tulevikus kõige tõenäolisemalt Rootsis või Eestis.
Põhjanaabrite arvates on Eesti peamisteks tugevusteks raviteenuste hea hinna-kvaliteedi suhe, moodsad ravimeetodid ning Soome tervishoiusüsteemiga võrreldes lühemad järjekorrad.
Klastri arendusjuhi Tiina Miku sõnul näitas uuring, et mida tihemini on küsitletud Eestis käinud, seda positiivsemalt nad Eestis raviteenuste kasutamise võimalusse suhtuvad. Teisalt on soomlastel veel mitmeid eelhoiakuid Eesti raviteenuste osas. «Kaheldakse Eesti meditsiinipersonali keeleoskuses ja meie raviasutuste tänapäevasuses,» selgitas Mikk.
Eelmisel aastal kehtima hakanud Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiiv soodustab Miku hinnangul kindlasti Eesti meditsiiniteenuste eksporti Soome ja teistesse liikmesriikidesse. «Uus direktiivi loob suurema selguse välisriigis tehtava ravi hüvitamise osas ja annab nii patsiendile suurema vabaduse valida riiki, kus end ravida,» sõnas Mikk.
Kogu Soomet katvas uuringus küsitleti 1120 inimest. Keskmiselt külastab soomlane Eestit üks kuni kaks korda aastas. Peaaegu kõik vastajad olid külastanud Tallinna, populaarsed sihtkohad olid küsitletute seas ka Pärnu, Tartu ja Saaremaa.
Uuringu viis läbi Medicine Estonia klastri tellimusel Soome tervisevaldkonna uuringutele keskendunud ettevõte Success Clinic.