Bioloog: kellakeeramine on rumalus!

Kell.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Bioloog Urmas Tartes peab kellakeeramist lõbusaks katsetuseks seaduste abil loodusseadusi muuta.

«Suhtun sellesse negatiivselt, see on täielik rumalus!» ütles ta Öökulli akadeemia loodusõhtul biorütmidest kõneledes.

«Minu jaoks tähendab kellakeeramine nädalast töövõime olulist langust ja seda nii kevadel kui sügisel,» lisas Tartes, kelle sõnul on kevadine kellakeeramine veel kõikse hullem.

Nii nagu paljud inimeste füsioloogiat tundvad eksperdid, leiab ka Tartes, et kaks korda aastas kellakeeramine tekitab asjatut stressi nii inimestele kui loomadele.

«Olen rääkinud suurlauda omanikega, kelle loomadele see väga ei mõju, sest ega seal loomi iga päev sama minuti pealt lüpsta, kuid kui kuulata väikelauda pidajaid, siis nemad ütlevad, et lehm vaatab suurte silmadega otsa - veel on vara, mis sa siia tuled!»

Organismi bioloogiline kell käib samas rütmis oma elukoha valguse ja pimeduse vaheldumisega ning probleeme tekitab juba tunniajane ajanihe. Organismi siserütmide ja väliste tegurite pealesurutud faasinihe põhjustab loidust päeval ja unetust öösel.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et 90 protsenti elanikkonnast on kella keeramise suhtes tundlikud. Kellakeeramise vastu aktiivselt sõna võtnud füsioloog Selma Teesalu on pidanud alati rumaluseks inimesi kaks korda aastas pealesurutud viisil ajast aega loksutada. Eriti mõjutavat see lapsi, kes muutuvad jonnakateks ja kellel ei tule und.

Eestis ei ole pärast Euroopa Liiduga liitumist kellakeeramisest loobumine enam teemaks olnud. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Sel pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.