Minister: arstide palgatõus ei tohi tulla patsientide arvelt

«Ütlesin kolm nädalat tagasi, et 2015. aasta haigekassa eelarves planeeritud 6,2% protsenti tervishoiutöötajate palgatõusu peegeldab meie maksimaalseid võimalusi. See on kaks korda suurem, kui palgatõus riigisektori töötajatel ja kolmandiku suurem, kui teistes prioriteetsetes valdkondades,» ütles tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Ministri sõnul analüüsitakse, kas ja millistel tingimustel oleks võimalik leida lahendus, mis arvestaks sellega, et riiklik lepitaja ja tervishoiutöötajad on juba palga osas kokkuleppele jõudnud.

Haigekassa arvutused näitavad, et riikliku lepitaja väljapakutud ja tervishoiutöötajate poolt heakskiidetud palgapakkumine tähendab vajadust leida täiendavad 18 miljonit eurot.

«Kui me makse ei tõsta, tuleb see raha leida. Meedikute palgatõus, aga ei saa tulla patsientide, ravikvaliteedi ja järjekordade arvelt,» sõnas Kruuse. Ta lisas, et järelikult peab see tulema raviraha ja haiglate juhtimise suurema efektiivsuse arvelt. «Kui tahame leida täiendavat lisaraha tervishoiutöötajate palgatõusuks, siis peavad meie ambitsioonid haiglate võrgustumise tempoga olema senisest kõrgemad. Eestis tuleb inimesi ravida seal, kus tervishoiukorraldus on patsiendile kõige parem,» arvas minister.

Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2014. aastal 2081 eurot, kasvades aastaga 7,2 protsenti. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 1011 eurot ja hooldajatel 584 eurot, kasvades õdedel aastaga 2,8 protsenti ja langedes hooldajatel 2,1 protsenti.