Soome teadlased leidsid kaks vägivallageeni

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Soome professori juhitud uurimisrühm leidis kaks geeni, mis on seotud vägivaldsusega – 900 vangistatud kurjategija DNA analüüs näitas, et nende geenide olemasolul oli tõenäosus, et inimene oli sooritanud vägivallakuriteo, tervelt kolmeteist korda suurem.

Tegemist on üsna levinud geenidega MAOA ja CDH13. Teadlaste sõnul võib 5 kuni 10 protsenti kõigist tõsistest vägivallakuritegudest Soomes olla nende geenidega seotud, kirjutab Yle.

Geenid vastutavad vaid pooleldi vägivaldse käitumise eest, ülejäänud poole eest vastutavad keskkonnafaktorid. Teadlaste sõnul ei tähenda aga vägivallageenide olemasolu tingimata seda, et inimene on vägivaldne – pigem kutsub vägivaldse käitumise esile kombinatsioon teiste faktoritega, nagu alkoholitarbimine.

See võib seletada, miks mõned inimesed muutuvad vägivaldseks, kui nad on purjus. Teadlaste sõnul on vägivalla ennetamine sõltuvusainete kuritarvitamise korral keeruline, kuid mitte võimatu.

«Sekkuda on võimalik,» ütles Jari Tiihonen Stockholmi Karolinska instituudist. «Kui inimesele antakse näiteks paar korda nädalas disulfiraami, see ennetab alkoholi tarbimist. Sellel oleks kindlasti suur mõju retsidivismi riskile.»

Disulfiraam on ravim, mis kutsub esile suure tundlikkuse alkoholi suhtes ning mida kasutatakse alkoholismi ravis.

Samuti soovitas Tiihonen teistsugust vangistusrežiimi, mis tagaks kergema karistuse neile vägivaldsetele kriminaalidele, kes hakkavad karsklaseks.

Soome teadlaste uuring avaldati ajakirjas Molecular Psychiatry.