Paljud südame- ja kõrgvererõhutõve ravimid halvendavad inimeste kuumataluvust, ütles uudisteagentuurile STT Soome töötervishoiuameti arst Harri Lindholm.
Paljud ravimid nõrgendavad kuumataluvust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud diureetilise toimega ravimid on niisugused. Näiteks vererõhu normaliseerimiseks kasutatavad ravimid, mille eesmärgiks on aidata organismist vett väljutada,» hoiatas ta. «Kui aga inimese normaalne organismi vedeliku tasakaal on häiritud, on seda samas ka tema kuumataluvus,» lisas Lindholm. Kuumataluvust võivad halvendada ka teatud muud ravimid (näiteks rahustid), mille tarvitamine takistab higistamist või tõstab kehatemperatuuri.
Ravimite tarvitamisest ei tohiks kuumadel päevadel siiski loobuda. Kuuma ilmaga peaksid selliste ravimite tarvitajad jooma piisavalt vedelikku ja hoiduma füüsiliselt koormavast tegevusest.
Kindlasti tuleks aga Lindholmi sõnul pöörduda oma arsti poole, kui ravimite tarvitamisega kaasneb enesetunde halvenemine, iiveldus, peavalu jms.
«Nooremad inimesed taluvad ka ravimikuuri ajal kuumust üldiselt paremini. Raskemas olukorras on vanemaealised,» nentis Lindholm.
Inimeste kuumataluvus on äärmiselt indidivuaalne ning sõltub vanusest, organismi tervislikust seisundist, tema aktiivsusest ja riietusest, aga ka teistest väliskeskkonna teguritest, nagu õhuniiskusest, tuule kiirusest, päikese lühi- ja pikalainelisest kiirgusest jne. Kuumades tingimustes on temperatuuri kõrval eriti tähtis osa niiskusel, külmades tingimustes aga tuulel. Väga oluline on õhu saastatuse aste.
Inimese kuumataluvus sõltub eelkõige õhu niiskusest. Nii näiteks õhutemperatuuril 30 °C ja 10-protsendilise suhtelise õhuniiskuse (kõrbetingimused) juures on tunne, nagu oleks õhutemperatuur 27 °C, 100-protsendilise suhtelise õhuniiskuse puhul aga 45 °C. Alla 25 °C puhul ei erine õhutemperatuur ja sellele vastav efektiivne temperatuur teineteisest oluliselt. Mida kõrgemale aga elavhõbedasammas tõuseb sellest nivoost, seda rohkem põhjustab kaasnev kõrge õhuniiskus probleeme.
Higistamine on higinäärmete eritav talitus, mille üheks põhiülesandeks on kehatemperatuuri püsivuse tagamine. Temperatuuri tõustes higieritus suureneb ja õhu soojenemisel üle 33 °C muutub see soojusregulatsiooni peamiseks mooduseks. Laste kehatemperatuur on täiskasvanute omast keskmiselt 0,3–0,4 kraadi võrra kõrgem ja allub suurematele kõikumistele, kuna soojusregulatsioon ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eriti käib see kuni kaheaastaste laste kohta. Eakamatelgi inimestel termoregulatsiooni protsessid aeglustuvad. Ka ei toimu erinevate klimaatiliste vööndite elanikel soojusregulatsioon ühteviisi. Nii on mõnede allikate järgi põhjamaa elanike, kohastumise piiriks peetud 29 °C. Alaliselt kõrge temperatuuriga väliskeskkonnas viibimisel higistamine väheneb. Soojade maade elanikel jääb seejuures nahk kõrge välistemperatuuri puhul kuivaks.
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis kasutatavas ohtlike nähtuste nimekirjas on teiste kõrval ka suur kuumus ja kuumalaine. Selleks on ööpäeva maksimaalse õhutemperatuuri tõus kuni 33-kraadini või üle selle. Eristatakse ka eriti ohtliku nähtusena ööpäeva maksimumtemperatuuri püsimist 33 °C või kõrgema temperatuuri juures viie või enama ööpäeva jooksul.