Tihti arvatakse, et rasvad on kahjulikud ja neid peaks vältima, kuid nii see muidugi ei ole. Väljaanne Business Insider kummutas viis levinumat müüti rasvade kohta.
Viis levinumat müüti rasvade kohta
12. november 2014, 23:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küllastunud rasvad tapavad
Levinud arvamuse kohaselt peaks küllastunud rasvu, mida leidub näiteks juustus ja lihatoodetes, vältima. 60-70ndatel aastatel leidsid teadlased, et küllastunud rasvade tarbimine tõstab madala tihedusega lipoproteiini (LDL) kolesterooli, mida peetakse n-ö halvaks kolesterooliks, ning see omakorda tõstab südameinfarkti riski. Hiljutised uuringud on aga tõestanud, et tegelikult tõstab küllastunud rasv nn hea kolesterooli ehk HDL-
Küllastunud ja transrasvad on sarnased
Toitumiseksperdid liigitavad sageli kahjulike rasvade hulka nii küllastunud rasvad kui ka transrasvad. Tegelikult on nende mõju väga erinev. Kui küllastunud rasvad organismile halba mõju ei avalda, siis transrasvad alandavad «head» kolesteroolitaset, tõstavad «halba» kolesteroolitaset, põhjustavad insuliiniresistentsust ja südamehaigusi. Mõõdukas küllastunud rasvade tarbimine ei tee kahju, küll teevad seda transrasvad.
Küllastumata rasvad on alati head
Toite, kus on palju küllastumata rasvu, peetakse sageli tervislikuks. Tõsi, suurem osa küllastumata rasvu ei tõsta «halba» kolesteroolitaset ega südamehaiguste riski. Kuid liigne omega-6 rasvhapete tarbimine ei ole enam tervislik. Näiteks sisaldab rapsiõli (canolaõli) koguni 26 protsenti omega-6 rasvhapet ja vaid 10-15 protsenti omega-3 rasvhappeid. Tegelikult peaks neid saama toiduga enam-vähem ühepalju, sest omega-6 on põletikku soosivad, omega-3 rasvhapped aga põletikuvastased. Pigem kiputakse liigselt omega-6 kui omega-3 rasvhappeid tarbima, seega ei saa seda tervislikuks pidada.
Rasvavaesed dieedid on tervislikud
Inimesed, kes jätavad rasvad menüüst välja, kipuvad paratamatult rohkem suhkrut ja rafineeritud süsivesikuid tarbima. Need aga alandavad «head» ja tõstavad «halba» kolesteroolitaset. Seda, et rasvavaene dieet organismile kasulik on, ei ole faktiliselt veel kinnitatud. Küll selgus ühest kaheksa aastat väldanud uuringust, et normaalse ja rasvavaese dieedi vahel ei ole südamehaiguste mõttes mingit erinevust.
Rasvaste toitude söömine teeb paksuks
Rasvased toidud võivad küll rohkem kaloreid sisaldada, kuid need tekitavad ka kiiremini täiskõhutunnet kui valgu- ja süsivesikuterikkad toidud. Kaalu alandamiseks on tõhus rasvarikas ja süsivesikutevaene dieet. Rasvade tarbimine tõstab «head» kolesteroolitaset, vähendab veresuhkru ja triglütseriidide taset veres ning tekib ka vähem kõhurasva. Mõistlikus koguses rasvade tarbimine käib kindlasti tervislike eluviiside juurde.