L, 24.10.2020

Uuring: nätsud lapivad laste hambaid

Hambaarstidest ja teistest asjatundjatest uurimisrühma liikmed 2008. ehk uuringu algusaastal ühe osalenud lapse hambaid üle vaatamas.

FOTO: Mare Saag

Tartu Ülikooli teadlaste juhitud äsjasest uuringust selgus, et nätsude närimine aitab vähendada kaariest põhjustavate mikroobide hulka suus ning parandab algstaadiumis ka kahjustusi.

«Hambakatus leidub kaariest tekitavaid mikroobe vähem neil, kes kasutavad pidevalt suhkruasendajatega nätse või pastille,» ütles Tartu Ülikooli stomatoloogia kliiniku juhataja professor Mare Saag, kelle juhtimise all valmis uuring suhkruasendajate – ksülitooli, sorbitooli ja erütritooli – mõjust Lõuna-Eesti koolide õpilaste hammastele.

Selle piirkonna õpilased valiti uurimiseks, sest Lõuna-Eesti joogivees sisaldub vähe fluori ning selle tõttu on sealsete elanike hambad katkisemad ja kaariesele vastuvõtlikumad kui Kesk- või Põhja-Eestis elavatel inimestel.

Pastillidest sai rutiin

Eestis puuduvad kogu elanikkonna suu- ja hammaste haiguste levimust käsitlevad uuringud. Seda rõõmustavam oli aga Saagil tõdeda, et kõigil uuringus osalenutel oli projekti lõpuks suus vähem kaariest kui uuringus mitteosalenud võrdlusrühma lastel.

«Algav kaaries, mida näeb valge tuhmi laiguna, stabiliseerus ning ei kujunenud puurimist ja täidist vajavaks defektiks. See tõendas veel kord, et kahjustuse algstaadiumis on võimalik hamba lagunemist pidurdada,» rääkis professor suhkruasendajate positiivse mõju kohta.

Suuhügieeni harjumusi on keeruline mõõta, mistõttu tuli projekti õnnestumiseks jälgida täpseid ettekirjutusi. Pastille said lapsed koolis. Õpetajad jagasid neid õpilastele kolm korda päevas: hommikul, kui lapsed kooli tulid, pärast lõunasööki ja enne seda, kui lapsed koju läksid.

Iga õpilane tarbis seega koolipäeval kokku soovitatava koguse ehk umbes kuus grammi suhkruasendajat. Nädalavahetusel ja koolivaheaegadel said lapsed pastillide imemisest puhata.

Tõeline tulevikuaine

Tõrva gümnaasiumi õpetaja Kersti Sultsi sõnul kutsusid lapsed pastille naljatlevalt hambakommideks. Tema ise puutus uuringus osalevate õpilastega kokku alates neljandast klassist. «Õpilastel oli pastillide tarbimise harjumus selleks ajaks olemas,» rääkis Sults, kellele jäi kommijagaja roll.

Aastatel 2008–2014 kestnud uuringu jooksul jälgis laste suuhügieeni muutusi 20 inimesest koosnev uurimisrühm. Igal talvel käisid 450 uuringus osalenud last Tartu Ülikooli kliinikumis, kus hambaarstid vaatasid nende hambad üle. Peale selle sai iga õpilane uuringule tulles ka hambaharja ja -pasta ning professionaalid õpetasid talle, kuidas hambaid pesta ja tervislikult toituda.

Laste hammaste seisundit uurinud teadlaste üllatuseks selgus, et projektis kasutatud suhkruasendajatest oli kaariese ennetuseks kõige efektiivsem seni üsna vähe uuritud erütritool, mida ei leia veel poes müüdavatest imemispastillidest ega nätsudest.

Praegu suuhügieeni tulevikumuusikaks peetav aine on professor Saagi sõnul oluline abivahend suu- ja hambahaiguste ennetamiseks, kuuludes tõenäoliselt tulevikus nii hambapastade, suuloputusvahendite kui ka imemispastillide ja nätsude koostisesse. Praegu kasutatakse neis peamiselt odavamat ja vähem efektiivset sorbitooli.