USA kardioloogi Barry Franklini sõnul ähvardab lumekühveldajaid südameinfarkt, üle 55-aastastel ei soovita ta üldse lund koristada.
Lumekühveldamine võib saada saatuslikuks
21. november 2014, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lumekoristuse ohtlike mõjude ekspert Franklin lausus, et aastas sureb lumekühveldamise tõttu sadu inimesi, kirjutab BBC.
Franklin juhib USAs Michigani osariigis William Beaumonti haiglas ennetava kardioloogia ja kardiaalse taastusravi osakonda ning on lähemalt uurinud lumekühveldamise mõju tervisele.
Tema uuringutiim leidis, et tervete noorte meeste südame löögisagedus ja vererõhk tõuseb lund kühveldades enam kui jõusaalis jooksulindil joostes. «Kui lisada veel külm õhk, mis põhjustab veresoonte ahenemist ja verevarustuse vähenemist, võibki tekkida südameinfarkt,» ütles ta.
Märjas ja raskes lumes liikudes on südame löögisageduse ja vererõhu järsk tõus eriti tõenäoline. Paljud inimesed hoiavad raske töö ajal sageli ka hinge kinni, mis samuti organismi liigselt koormab.
Franklin lausus, et lumekühveldamine on tervisele niivõrd ohtlik, et üle 55-aastased ei peaks seda üldse tegema.
Kõige enam ohustab lumekühveldamine südameprobleemidega inimesi, kes muidu istuvat tööd teevad, kuid kord aastas lund kühveldades korraga palju pingutavad. Franklin lisas, et suitsetamine ja ülekaalulisus tõstab südameinfarkti riski veelgi.
Neil, kes lund siiski kühveldama peavad, soovitab tohter lund labidaga pigem lükata kui tõsta, kanda nn kihilist riietust, teha toas regulaarseid pause ning vältida enne söömist ja suitsetamist.
Lumelabida asemel oleks kardioloogi sõnul parem kasutada lumepuhurit, ehkki ka puhuri kasutamisel on meestel südameinfarkt tekkinud. Just hiljuti suri Buffalo linnas üks lumepuhurit kasutanud mees südameinfarkti tagajärjel.
Lumekühveldamisest tingitud südameprobleemide tagajärjel sureb USAs igal talvel umbes sada inimest.