Gripivaktsiin kaitseb ka mineviku viiruste eest

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AFP / Scanpix

Maailma Terviseorganisatsiooni statistika kohaselt haigestub igal aastal grippi 5-10 protsenti maailma täiskasvanutest ja 20-30 protsenti lastest ning kuigi tavaliselt ei tekita haigus suuremaid probleeme, kui kõrget palavikku, nohu, köha ja lihasvalu, ei vea sõltuvalt aastast niivõrd palju 3-5 miljonil inimesel – raskemalt kulgev haigus nõuab 250-500 tuhat elu.

Vaktsiini tootmine pole aga gripitüvede rohkuse ja viiruse muteerumiskiiruse tõttu lihtne ülesanne, eriti arvestades, et see võtab aega pea pool aastat, kirjutab ERRi teadusportaal.

Nii peab Maailma Terviseorganisatsioon valima viroloogide abiga juba varakevadel välja kolm kuni neli viirust, millel näib olevat potentsiaali tekitada järgmisel gripihooajal kõige rohkem probleeme – mida paremini valikute alusel loodud vaktsiin tegelikult ringlema hakkavate tüvedega kattub, seda paremad on organismi väljavaated viiruse rünnak probleemideta tagasi lüüa.

Ajakirjas Science ilmunud töö näitab aga, et vaktsiin ergutab tagasiulatuvalt kaitset ka tüvede vastu, millega on organism eelnevalt kohtunud.

Teadlased leidsid, et kõige paremini oli organism kaitstud viiruste vastu, mis ringlesid ajal, mil uuritavad olid umbes kuueaastased – näiteks leidsid nad, et 2009. aastal grippi haigestunud vietnamlase immuunsüsteem hakkas valmistama agaralt antikehi 1970. aastatel ringelnud viiruste vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles