Harvardi ülikooli meditsiinikooli teadlased jõudsid epidemioloogilise uuringu käigus järeldusele, et mida rohkem anaboolseid ja vähem kataboolseid hormoone inimese keha toodab, seda kauem ta elab.
Mida rohkem anaboolseid hormoone keha toodab, seda pikem eluiga
3. detsember 2014, 08:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus võeti vaatluse alla Taiwanis läbi viidud sotsiaalset keskkonda ja vananemise biomarkereid käsitleva ning 925 üle 54-aastast meest ja naist hõlmanud uuringu andmed. Taiwani uuringus olid teadlased mõõtnud vaatlusaluste IGF-1, DHEA ja kortisooli ning põletikuvalgu interleukiin-6 taset. Samuti mõõdeti telomeeride pikkust nende valgete vereliblede DNAs, kirjutab ergo-log.com.
Mida lühemad on inimese telomeerid, seda vähem on tal jäänud elada. Ning uuring näitas, et mida vähem oli vaatlusaluste kehas hormoone IGF-1 ja DHEA, seda lühemad olid nende telomeerid. IGF-1 ja DHEA on anaboolsed hormoonid. Samas ei olnud leitud seos siiski statistiliselt väga oluline.
Veel selgus, et vaatlusaluste telomeerid olid ka seda lühemad, mida rohkem nende kehas oli kortisooli. Kortisool on nn stressihormoon, mida toodetakse vastuseks füüsilisele või psühholoogilisele stressile ning millel on kataboolne toime. Ent ka siin ei olnud seos statistiliselt väga oluline.
Järgmisena vaatlesid teadlased suhet anaboolsete hormoonide ja kataboolse kortisooli vahel ning leidsid, et selle suhtarvu seos telomeeride pikkusega oli statiliselt märkimisväärne: mida suurem erinevus nende kahe vahel, seda lühemad telomeerid.
Teine statistiliselt oluline seos ilmnes ületreenimisel või psühholoogilise stressi korral suurtes kogustes eralduva põletikuvalgu interleukiin-6 ja telomeeride pikkuse vahel. Mida rohkem IL-6, seda lühemad telomeerid.
Teadlased järeldasid, et kõrge IL-6 tase ning suur tasakaalutus anaboolsete ja kataboolse hormooni vahel tähendavad, et telomeerid on suurema tõenäosusega lühikesed.
Ehkki teadlastele valmistavad muret eelkõige depressiooni all kannatavad inimesed, peaksid uuringu tulemustele tähelepanu pöörama ka sportlased. Kas pikaajaline ületreenimine võib lühendada eluiga? Ning kas kortisooli tootmise vähendamine või anaboolsete hormoonide tootmise soodustamine võiks aidata eluiga sel juhul pikendada? Selgeid vastuseid neile küsimustele veel ei ole.