Arstid soovivad üleriigilist HIV-haigete registrit

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
HIV-nakkuse tasuta kiirtest.
HIV-nakkuse tasuta kiirtest. Foto: Elmo Riig / Sakala

E-HIVi nõukogu tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta praegune andmekogu riiklikuks registriks, kuhu tuleks edastada andmeid kõigi HI-viirusekandjate kohta.

2009. aastal lõi Eesti Infektsioonhaiguste Selts HIV-positiivsete patsientide andmekogu (E-HIV). «Üks eesmärk, miks me andmekogu tegime, on see, et HIV on suhteliselt uus haigus, paljud asjad on endiselt teadmata. Kui kõik asjad kirja saavad, siis andmeid analüüsides saab uusi teadmisi haiguse kulgemise kohta,» rääkis HIV-positiivsete patsientide andmekogu nõukogu esinaine ja Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja Irja Lutsar.

Samuti on andmekogu Lutsari sõnul abiks arstidele, kes näevad HIV-patsiendi haigekaarti, kus kirjas, kuidas haigus on kehas muutunud, milliseid ravimeid on haige tarvitanud ja kas on tekkinud ravimresistentsus.

Praegu on oma andmete edastamine vabatahtlik, ent Lutsari sõnul on 95 protsenti haigetest nõus oma andmeid anonüümseks jäädes andmekoguga jagama. «Kui inimene tuleb arsti juurde, siis küsitakse talt nõusolekut ja kõik andmed on koodi all andmekogus.»

Samas tegi andmekogu nõukogu sotsiaalministeeriumile ettepaneku, et andmekogu võiks olla kohustuslik ning kuuluda Eesti riigile ehk sotsiaalministeeriumile.

Esiteks oleks Lutsari sõnul riigil nii täpne ülevaade hetkeolukorrast – kui palju kulub ravimitele, milliseid ravimeid on otstarbekas soetada, kellele suunata ennetustöö.

Samuti oleks tema sõnul võimalik E-HIVi linkida teiste andmebaasidega – näiteks surmapõhjuste registriga, et teada saada, kes põdejatest on surnud ja millesse täpsemalt. Samuti näiteks vähiregistriga, sest Lutsari sõnul käib HIV ja pahaloomuline kasvaja tihti käsikäes.

Andmekaitse inspektsioon näeb, et isikukoodi võivad delikaatsete isikuandmete töötlemisel kasutada riik ja tervishoiuteenust osutav asutus. Kuna E-HIV sisaldab andmeid kõigi Eesti HIV patsientide kohta, siis oleks andmebaasi kuulumine riigile loomulik, leiab nõukogu.

«Samuti tunneks riik siis andmekogu eest vastutust ja vajadust seda ka rahastada,» lisas Lutsar, kelle sõnul on sotsiaalministeeriumist saadud eelkõige positiivset tagasisidet, ent bürokraatia ja asjaajamine nõuavad aega.

Täna on andmekogusse sisestatud 3974 HIV patsiendi andmed alates nende haiguse diagnoosimise ajast. HI-viirus on diagnoositud Eestis 8977 inimesel.

E-HIVi nõukogusse kuuluvad lisaks Irja Lutsarile Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer ja nakkuskeskuse ambulatoorse osakonna juhataja  Kersti Kink ja diagnostikakliiniku mikrobioloogia osakonna vastutav arst Kaisa Kirs, Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets ning Ida-Viru keskhaigla arst-infektsionist Svetlana Semjonova.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles