Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) turundusjuht Inge Suder kirjutab Meditsiiniuudistes, et üks variant meie rahanappuses tervishoiusüsteemi uut raha juurde tuua on pakkuda oma teenuseid väljaspool Eestit elavatele patsientidele ning ITK on viimasel ajal vaadanud Kasahstani ja Ukraina poole.
«Viimasel paaril aastal on klastri Medicine Estonia eestvedamisel välispatsiente järjepidevalt ja üsna edukalt Eestisse kutsutud. Klastri peamised sihtturud on meie naabrid Soome ja Venemaa. See on maailmas tavaline, et kui jõutakse otsuseni end välismaal ravida, leitakse selleks võimalus lähinaabruses. Kõige konservatiivsemal hinnangul kasvab tänavu Soome ja Venemaa patsientide arv 20 protsenti. See on märkimisväärne, eriti arvestades Vene rubla nõrkust ning laiemalt Venemaa ja Euroopa Liidu jahedaid suhteid,» kirjutab Suder.
Ent kuna Venemaa lähitulevik on üsna ebaselge, juhtis ta tähelepanu sellele, et oma riske tasub ida suunal hajutada. «See on ka põhjus, miks näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla on viimasel poolaastal aktiivselt vaadanud Kasahstani ja Ukraina poole.»
Kuigi Kasahstan asub kaugel, näitab haigla kogemus Suderi sõnul, et kindlasti tasub proovida ja nutikas tegutsemine võib anda üsna kiireid tulemusi.
«Esmakontaktide järel tänavu kevadel käisime oktoobris koha peal koostöö üle põhjalikumalt läbi rääkimas ja kokku leppimas ning juba novembris saabusid esimesed kasahhi patsiendid meie haiglasse ravile. Ka me ise ei julgenud loota algul nii kiireid arenguid.Kasahhid on valmis kvaliteetse teenuse eest väga korralikult maksma ja maksejõulisi kliente on seal omajagu.»
Ukrainast rääkides märkis Suder, et esimesed Ida-Ukraina lahingutes vigastada saanud inimesed on Eestis juba ravil käinud ning tõenäoliselt võivad kannatada saanud ukrainlased lähitulevikus saada Eestis ravi veelgi. «Tekkiv koostöökogemus Ukrainaga on hea algus edasiseks laiemaks ühistegevuseks.»