Uue uuringu järgi on tervelt kahe kolmandiku vähkkasvajate põhjuseks juhuslikud rakkude jagunemise ajal asetleidvad pärilikkusaine mutatsioonid, mitte aga pärilikkus või halvad harjumused.
Vähki haigestumise üllatav põhjus
2. jaanuar 2015, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased võtsid vaatluse alla 31 vähkkasvajat ja leidsid, et neist 22, sealhulgas leukeemia ehk verevähk, kõhunäärmevähk, luuvähk, munasarjavähk ja ajuvähk, on suures osas seletatavad just selliste juhuslike mutatsioonidega ehk teisisõnu halva õnnega, kirjutab Business Insider.
Teised vähitüübid, sealhulgas soolevähk, basaalrakuline kartsinoom (nahavähk) ja suitsetamisest tingitud kopsuvähk olid aga märksa enam seotud pärilikkuse ja keskkonnafaktoritega.
Kokkuvõttes leidsid teadlased, et tervelt 65 protsenti vähijuhtudest on seotud juhuslike geenimutatsioonidega, mis võivad esile kutsuda vähirakkude vohamist.
Ajakirjas Science avaldatud uuringut juhtinud Baltimore’i Johsn Hopkinsi ülikooli meditsiinikooli onkoloog dr. Bert Vogelstein märkis, et kui keegi haigestub vähki, tahavad kõik kohe teada, mis on selle põhjus. «Inimestele meeldib uskuda, et sellel on põhjus. Kuid tegelik põhjus ei peitu paljudel juhtudel mitte selles, et inimene on kokku puutunud mõne halva keskkonnamõjuga, vaid selles, et tal ei olnud õnne. See on nagu loterii kaotamine.»
Uuringu teine autor, sama ülikool biomatemaatik Cristian Tomasetti märkis, et kahjulikud mutatsioonid tekivad tüvirakkude jagunemisel erinevates kudedes täiesti juhuslikult, ilma mingi mõjuva põhjuseta.
Tomasetti lisas, et uuringu järgi saab öelda, et elustiili muutmine, näiteks suitsetamisest loobumine, võib aidata ennetada mõnda vähitüüpi, kuid ei ole sama efektiivne teiste puhul.
Teadlased vaatlesid oma uuringu raames eri kudede – näiteks kopsude või soolestiku – tüvirakkude jagunemise sagedust elu jooksul ja vähiriski selles kindlas koes. Nad leidsid, et mida rohkem rakujagunemist koes toimub, seda suurem on juhuslike mutatsioonide risk ja seda suurem ka vähki haigestumise risk.
Uuring ei hõlmanud siiski kõiki vähitüüpe – rinna- ja eesnäärmevähk jäid välja, sest nende kudede puhul ei suutnud teadlased tuvastada tüvirakkude jagunemise määra.