Urmas Sule: väikelinnades saab tervisekeskust planeerida vaid koos haiglaga

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haiglate liidu juht Urmas Sule.
Haiglate liidu juht Urmas Sule. Foto: Mihkel Maripuu

Kui perearstide seltsi juht Diana Ingerainen tunneb muret, et haiglate eelistamine tervisekeskuste rajamisel ei pruugi patsientide seisukohast tähendada parimat perearstisüsteemi,  siis haiglate liidu juhi Urmas Sule hinnangul on väiksemate linnade puhul ainuvõimalik planeerida tervisekeskust koos haiglaga.

Haiglate liidu juht ja Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule märkis, et Euroopa Liidu raha puhul tahetakse olla kindlad kahes asjas: et see toob kasu kogu kogukonnale ja et raha kasutaja on lisaks hea tahte olemasolule võimeline seda ka administreerima. «Omavahel öeldes on see päris tõsine väljakutse,» lisas ta.

Omaosalust on Sule selgitusel seejuures vaja just selleks, et keegi ei tahaks piltlikult öeldes ehitada oma majale kullast katust, sest võõra raha eest tahtvat seda igaüks. «Sa pead panustama ise sellesse projekti, sest siis sa väljendad sellega, et lisaks abirahale oled ka ise kindel, et see projekt on õige.»

Kui Ingerainen tundis muret, et juhul kui tervisekeskuste loomine jääb haiglate peale, ei pruugi nad näiteks asukoha valikul lähtuda patsientide tegelikest vajadustest, siis Urmas Sule hinnangul on just väiksemate linnade puhul ainuvõimalik planeerida tervisekeskust koos haiglaga.

«Tervishoiusüsteemi ei saa käsitleda niimoodi, et on eriarstiabi- ja perearstisüsteem ja siis on eraldi veel kiirabiühendus. Tegelikult on tervishoiusüsteem abi vajava inimese jaoks üks terviklik süsteem ja mina näen, et tervisekeskusi on väga mõistlik planeerida koos haiglaga. Mida väiksem koht, seda suurem on mõte,» rääkis Sule.

Ta tõi näiteks Hiiumaa, kus ei oleks mõtet hakata planeerima Hiiumaa haiglat Kärdlasse ja siis eraldi tervisekeskust. «Juba majanduslikus mõttes on see sügav absurd,» tõdes ta. «Võrus on sama suur väljakutse. Tuleb hakata mõtlema, kuhu planeerida tervisekeskus. Haigla on seal väljaspool linna.»

Sule selgitas, et nii Võru, Valga kui ka näiteks Põlva puhul tuleb mõelda, milline on tervishoiutaristu 25 aasta perspektiivis, viidates eriarstiabi vähendamisele neis piirkondades.

«Sest mida väiksem on koht, seda suurem on tõenäosus, et seal arstide arv lähiaastatel ei kasva, vaid pigem kahaneb, ja see tervishoiuhoonestu peab olema planeeritud tulevikuvõimaluste tarvis,» selgitas Sule. Samas märkis ta, et teistes kohtades ei peaks haigla ja tervisekeskus olema ühes hoones, vaid pigem ikka eraldi. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles