Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ja Hanoi meditsiini ülikooli koostöö tulemusel peaks transgeensed loomad sündima nii Eestis kui ka Vietnamis ja eestlaste tehnoloogial põhinev inimese insuliini tootmine Vietnamis algab plaanide kohaselt 2020. aastal.
Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse (Tervise TAK) ja ülikoolide koostöös välja töötatud transgeense lehma tehnoloogia on tekitanud huvi mitmetes teadusorganisatsioonides ja ettevõtetes üle maailma, teatas arenduskeskus. Hanoi Meditsiini Ülikooliga Vietnamis (National Institute of Animal Sciences in Hanoi) sõlmiti lõppenud aastal koostöölepe ühisprojekti käivitamiseks, eesmärgiga tegeleda transgeense tehnoloogia siirde ja edasiarendamisega. Koostööprojekt taotleb täiendavat rahastust ka Maailmapanga ja Vietnami Teadus- ja Tehnoloogiaministeeriumi ühisprogrammist FIRST.
Projekti üks eestvedajaid professor Sulev Kõks viibis möödunud nädalal Prantsusmaal, et jätkata juba konkreetseid läbirääkimisi tuntud ravimifirmaga. «Nende huvi on suur ja meie jaoks pakub see olulist võimalust Eestis tehtud teaduse rakendamisel,» ütles professor Kõks. Ravifirma soovil algab juba käesoleval suvel täiendav koostööprojekt, mille eesmärgiks on uute rekombinantsete valkude tootmine Tervise TAKis transgeense tehnoloogia abil. Kui Prantsuse ravimifirmat huvitab konkreetsete valkude tootmine, siis Vietnami–poolne huvi on tehnoloogiasiire ja hilisem ravimi tootmise alustamine kohapeal. Järgmise nädala lõpus jätkuvad prof. Kõksi läbirääkimised Vietnami partneriga. «Suure huvi üks põhjuseid võib olla asjaolu, et insuliini vajadus Kagu-Aasia turgudel on kaetud vaid 20% ulatuses ning diabeedi haigestumus suureneb väga kiiresti», selgitas prof. Kõks.
Insuliini puuduse ehk diabeedi all kannatab maailmas juba peaaegu 400 miljonit inimest ja uute haigestunute arv kasvab kiiresti. Kagu-Aasias on kõige kiiremini kasvav diabeedihaigete populatsioon maailmas. Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni (International Diabetes Federation) andmetel on alates 1991. aastast Vietnamis diabeedi sagedus tõusnud ühelt protsendilt kuni kuue protsendini. See tähendab, et peaaegu iga kümnes täiskasvanu on diabeedihaige. Eestis ja teistes Euroopa riikides on diabeetikuid umbes sama palju.