/nginx/o/2014/02/14/2822110t1h11b7.jpg)
Peremeditsiini teise aasta residendi ja perearstide seltsi juhatuse liikme Elle-Mall Keevalliku hinnangul ei ole perearstide puuduse lahendusena välja pakutud idee kohustusliku suunamisaja taastamisest mõeldav.
Resident: kohustuslik suunamine vähendaks perearstide arvu veelgi
20. jaanuar 2015, 12:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa Liidus eksisteerivat tööjõu vaba liikumist arvestades pole mõeldavgi, et arstidelt, antud juhul peremeditsiini residentidelt, võetakse selline õigus ära,» rääkis ta meditsiiniuudiste portaalile Med24.ee.
Kohustuslik suunamine tooks Keevalliku sõnul kaasa selle, et peremeditsiini eriala valijate arv väheneks veelgi ja loodetud kasu sellest sammust ei saa. «Juba praegu on meil residentuuris neli kuud maapraktikat – see ei ole toonud kaasa seda, et noori residente jääks massiliselt maapiirkondadesse. Ühelgi teisel erialal ettenähtud kohustuslikku maapraktikat ei ole,» lisab ta.
Residentuurikohtade arvu tõstmine pole Keevalliku meelest samuti lahendus. Ka ühekordne lähtetoetus ei motiveeri tema sõnul ei peremeditsiini ega teiste erialade residente minema Tallinnast-Tartust kaugemale, kui just antud kohaga sidet pole.
Lahendusena pakkus ta välja tasustamise kauguse printsiibist lähtuvalt: «Eestis tuleb aru saada sellest, et mida kaugemal keskusest, seda rohkem arstile palka makstakse, seda rohkem on tal ressurssi palgata puhkuseks asendajaid jne. Mitte ainult peremeditsiinis, vaid ka maakonnahaiglates töötavad eriarstid peavad olema tasustatud kauguse printsiibist lähtuvalt.»
«Ka inkubatsiooni mõtte toomine peremeditsiini valdkonda on tervitatav. See tähendab, et kui perearst hakkab pensioneeruma, siis ta annab sellest teada ja kui leidub nimistule huviline, näiteks noor resident, siis tasustatakse mõlema tööd seni, kuniks resident on valmis ise töötama,» pakkus Keevallik.
Kolmandaks käis ta välja võimaluse kandideerida nimistule juba residentuuri ajal.
Keevalliku sõnul peab terviseamet veelgi enam panustama sellesse, et noore perearsti kandideerimisel nimistule ei saaks takistuseks tegevuskoht, meeskond või teadmised majandamisest: «Kui paljudel residentidel või värskelt lõpetanutel on kohe võtta nimekiri nendega koos töötama hakkavatest inimestest? Maapiirkondadesse tööle asudes oleks abi, kui terviseamet koostöös kohalike omavalitsustega aitaks nii töö- kui eluruumidega.»