Kui krõbe pakane tekitab külmakahjustuse?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: JEWEL SAMAD/AFP

Utah ülikooli külmakahjustuste spetsialist Amalia Cochran selgitab, kui ohtlikuks võib kujuneda ka lühem miinuskraadide käes veedetud aeg sinu sõrmedele ja varvastele, kui need pole külma eest kaitstud.

1. Veresooned tõmbuvad kokku

Kui väljas on miinus 20 ja rohkem külma ning lisaks ulub tuul, mis külma veelgi külmemaks teeb, reageerivad sellele kõigepealt sinu sõrmed ja varbad. Põhimõtteliselt saab sellise külmaga sinu organism signaali, et elutähtsaid organeid tuleb otsejoones kaitsma hakata. Nii ahenevad veresooned kõigepealt sinu väiksemates eenduvates kehaosades – sõrmedes, varvastes, kõrvades, ninas ja genitaalides – et veri neist läbi ei käiks ja sellega vähem aega kulutaks. Nii jääb peamiseks eesmärgiks varustada sinu keha keskosa (siseorganeid).

2. Rakud külmuvad

Kui mingi kehaosa jääb verevarustuseta või see verevarustus on nii väike, et sooja vere temperatuur ei avalda enam naha soojendamisele mingit mõju, võib naha temperatuur juba ainuüksi 30 minuti möödudes hakata langema välitemperatuurile aina lähemale. Selle tulemusel hakkab külmuma sinu loomulik nahaniisutusvedelik, mis moodustab jääkristalle ja viib esimese astme külmakahjustuseni.

3. Nahk kahvatub

Kui veri jahtub, trombotsüütid ja punased vererakud kõvastuvad ning veri hakkab tarretuma. Sel hetkel oled saavutamas teise astme külmakahjustust – nahk võib muutuda juba valkjas-sinakaks. Naha pindmine kiht hakkab keskmisest eralduma, põhjustades kapillaaride vedelikuleket, millest võivad järgmise 24 tunni jooksul tekkida külmavillid.

4. Jäätumine

Kui sa kohe enda käsi, jalgu või muid külmunud eenduvaid kehaosi soojendama ei hakka, võib kahjustus veelgi kaugemale areneda ning jõuda kolmanda astme staatusesse. Jäätumine levib edasi sidemetesse, lihastesse ja ka luudesse. Kuna veri muutub aina sültjamaks, ei ole ta võimeline transportima kudede eluks vajalikku hapnikku.

5. Lihased

Ilma hapnikuta hakkab kudedes hääbumisprotsess, mis on märk neljanda astme külmakahjustusest. Siin tuleks saada viivitamatult abi. Igat kudet, mis on isegi pisukese koguse hapniku saanud, on veel võimalik päästa. Arstid saavad sinu külmunud keha üles sulatada sind soojas vees leotades. Samuti võidakse sulle sellisel juhul manustada verd vedeldavaid tablette, et hapnik jõuaks sinna, kus ta kaua aega käinud pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles