Kuidas mõjutab isiklike tervisekontode süsteem ravijärjekordi?

Arsti ukse taga ootamisega tuleb ka edaspidi leppida.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mida toob praegusele süsteemile kaasa ettepanek, et  iga inimene saab oma ravikindlustuse üle otsustada ja kasutada osa oma tervisekindluse rahast oma äranägemisel?  Vastab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Ravikindlustuses – nagu igas teises kindlustuses – käib raviraha kindlustatuga alati kaasas ning alati paigutab kindlustatu tervisekindlustuse raha oma äranägemisel. Kindlustatul on õigus vabalt valida perearsti ning samuti vabalt valida, millise haigekassa lepingupartneri juures eriarstiabi saada. Patisendil on ka seega täna täiesti vaba valik - tuleb aga arvestada, et teenuse saamise eelduseks on meditsiiniline vajadus ning samasuguse tervisevajadusega inimeste võrdne kohtlemine. Nende tingimuste puhul saab valida ükskõik millise Eesti Haigekassa lepingupartneri seast ning ravijärjekordade pikkused on erineva pikkusega.

Kui räägitakse nn. Eesti-sisesest patsiendi vabast liikumisest, siis tegelikult tähendab see ettepanekut luua riiklikus eriarstiabi süsteemis täiendav solidaarse kindlustuskaitse võimalus: kui haigekassa reeglina tasub kindlustatu ravi eest otse haiglale, siis täiendava ettepaneku realiseerumisel tasub kindlustatu arve ise ja haigekassa kompenseerib arve seejärel kindlustatule. Kompenseerimise tingimusteks on seejuures kindlustatu omaosalus (ehk osa arvest jääb kindlustatu kanda), saatekirja olemasolu, tasutava teenuse kuulumine haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ning teenuse osutamine sellise tervishoiuasutuse poolt, millel on leping Eesti Haigekassaga. Kindlasti ei saaks seda rakendada kõigil erialadel.

Sellise täiendava kindlustusvõimaluse plussidena tuuakse välja kiiremat eriarstiabi raviteenuse saamist mõnedel erialadel (sest kindlustatu võib käis tasulisel vastuvõtul ning seejärel esitad arve haigekassale), riskid on aga seotud eelkõige solidaarse ravikindlustuse vahendite ümberjagunemisega erialade ja kindlustatute vahel (mis omakorda võib halvendada ravi kättesaadavust). Et haigekassa eelarve on määratud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga, siis on selge – kui mõnel (näit. kasumlikumal) erialal osutatakse senisest märksa rohkem eriarstiabi raviteenust, siis jääb selle võrra vähem vahendeid teistele erialadele. Sama kehtib ka eriarstiabi kättesaadavuse kohta – kui mõnele meditsiiniasutusele kompenseeritakse eeltoodust tuleneval senisest rohkem raviteenuseid, siis kannatavad teised ning ravijärjekorrad võivad mõnel erialal pikeneda.

Kokkuvõttes võib (kuid tingimata ei pruugi) ettepaneku realiseerumisel laieneda haigekassa lepingupartnerite arv ja suureneda raviasutuste vaheline konkurents. Samuti võib muutuda kindlustatute omaosalus eriarstiabi teenust eest tasumisel – osadel kindlustatutel tõusta (kui näit. ravijärjekorrad mõnel eriala pikenevad, motiveerib see pöörduma tasulisse vastuvõttu), osadel langeda (seni tasulist vastuvõtu enam kasutanutel). Haigekassa teeb omalt poolt loomulikult kõik selleks, et ükskõik millised muutused meie solidaarses kindlustuses ei halvendaks ükskõik millise eriala kättesaadavust meie kindlustatutele.