Peavalud võib jagada peavaludeks, mis annavad märku mõnest muust haigusest ning peavaludeks, mis ei ole teiste haiguste tunnuseks, vaid on esmased. Levinuimad on pingetüüpi peavalu ja migreen.
Mis peavalu mul on?
Pingetüüpi peavalu ja migreen algavad enamasti kas nooremas täiskasvanu- või koguni lapseeas. Nendega toimetulek sõltub suurel määral inimesest endast, kirjutab peavalu.ee.
Pingetüüpi peavalu on levinuim peavalu, mida erineva peavaluhoogude sagedusega esineb umbes 80 protsendil kõigist inimestest. Pingepeavalu võib vallandada stress, väsimus, arvutitöö või muul põhjusel sundasendi tagajärjel tekkinud lihaspinge. Just viimane on aluseks, kust peavalu sai oma nüüdisaegse nimetuse (mõnikord arvatakse eksikombel, et jutt käib vaimsest pingest).
Kui pinged kestavad, siis peavalu tõenäoliselt kordub. Sagedamini meelekohtades, aga ka teistes pea piirkondades ning koguni terves peas esinev valu on suruv ja pigistav nagu liiga kitsas müts. Kerge või mõõdukas ning talutav valu võib kesta poolest tunnist terve nädalani.
Migreeni all kannatab umbes 15 protsenti naistest ja 8 protsenti meestest. Migreen erineb pingetüüpi peavalust – sagedamini on see pulsseeriv, «tuksuv», enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasuvad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis, peites end sageli teki alla. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt kolm tundi, aga reeglina mitte üle kolme ööpäeva.
Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu:
• Sinusiit ehk põskkoobaste põletik
Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põskkoobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset.
Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne.
• Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu
Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib sageli tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu.
• Peatrauma
Enamik inimesi kaebab peavalu üle isegi pärast kerget peapõrutust. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes. Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli.
Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus, teadvusetus võivad anda märku koljusisesest verejooksust, mis omakorda võib tõsta koljusisest rõhku. Selline seisund vajab aga kirurgi sekkumist.
Allikad: patsienditrükis «Kuidas vabaneda peavalust»; peavalu.ee